Vene noorpoliitik ja ühiskondliku noortekoja liige Svetlana Maksimtšenko peab liikumise Naši tegevust ebaadekvaatseks ning näeb Venemaa ja Eesti noorte vahelise dialoogi sisseseadmises riikidevaheliste suhete normaliseerimise võimalust.
Vene tuntud noorpoliitik peab Naši tegevust ebaadekvaatseks
«Ma ei saa anda vastust kõigi noortekoja liikmete nimel, ent võin öelda, et organisatsiooni Naši liikmeid pole kunagi kutsutud koja tegevuses osalema. Mina isiklikult pean Naši tegevust ebaadekvaatseks, kaasa arvatud aktsioone, mida nad korraldavad Venemaa territooriumil, rääkimata juba aktsioonidest väljaspool riigipiire,» ütles Maksimtšenko BNSile.
«Minu hinnangul peaksid just noored inimesed pakkuma probleemidele alternatiivseid lahendusi, mida kaua ja raskustega tipptasemel lahendatakse, sest just noorpoliitikutel ja ühiskondlikel tegelastel tuleb pärast nende lahendamata probleemidega elada ja töötada. See puudutab nii riikidevahelisi suhteid kui ka inimkonna globaalsete probleemide lahendamist,» märkis ta.
Maksimtšenko sõnul pole noortekojal seni kontakte Eesti noorteühendustega olnud, «kuna kummaltki poolt pole olnud algatust».
«Ehkki arvestades pingelisi suhteid meie riikide vahel viimastel aastatel peaksid just noored ja noorteorganisatsioonid mõlemalt poolt esimesena dialoogi kasuks otsustama,» leiab ta.
«Ma leian, et pole noorte asi vaielda ajaloo üle, noortel tasub arutada tulevikku. Vaid uuel põlvkonnal õnnestub puhastada pea Nõukogude Liidu aegsetest illusioonidest ning pidada dialoogi uue aja, mitte mineviku termineid kasutades. Ma olen veendunud selles, et erinevate maade noored – need, kel vanust kuni 30 eluaastat – mõtlevad juba praegu umbkaudu ühtemoodi. See on «Google'i põlvkond», kuna neil on üks kultuurikeskkond: internet,» kinnitas Maksimtšenko.
Sõltumatu, noortele mõeldud perioodilisi väljaandeid kirjastava meediavaldusfirma Aktsija Mass-medija peatoimetajana töötav Maksimtšenko tunnistas samas, et poliittehnoloogiad on Venemaal kõige sügavamale tunginud televisioonis. «Sama puudutab riiklikke uudisteagentuure ja miljoniliste tiraažidega ajalehti,» lisas ta.
Maksimtšenko viitas samas, et «internet ei allu kontrollile, aga inimesed, ennekõike noored, saavad suurema osa infost juba internetist, kus mis tahes võltsimise pealtnägijad kiirelt paljastavad».
Vastates küsimusele Vene meedia vabadusest välismaal, kaasa arvatud Eestis aset leidvate sündmuste kajastamisel, ütles Maksimtšenko, et talle teadaolevalt kehtivad Vene televisioonis ja suure tiraažiga meediaväljaannetes «tõepoolest vabadusepiirangud sündmuste kajastamisel, ent tean seda kuulduste kaudu ja kõnelustest kolleegidega.»
«See-eest tean üsna paljusid meediavahendeid – ajalehti, ajakirju, internetiväljaandeid, mis on oma ajakirjanduslikus tegevuses tõeliselt sõltumatud. Minu hinnangul on meediavabaduse puudumise probleem Venemaal (kui me ei räägi televisioonist) tugevalt üle paisutatud – pigem on probleemiks professionaalsuse nappus ning Vene ajakirjanike liigne enesetsensuur, kes võivad vältida ühtesid või teisi teemasid või loobuda ajakirjanduslikust uurimisest, et «midagi kogemata välja ei tuleks»,» ütles Maksimtšenko.
Ühiskondlik Noortekoda (Moldjožnaja obštšestvennaja palata) on valitsusväline organisatsioon, mis ühendab riigi noorteliidreid vanuses 18-35 eluaastat, kes tegutsevad erinevates kodanikuühiskonna valdkondades. Organisatsiooni peaülesandeks on noorte seisukoha väljendamine riikliku poliitika küsimustes, kaasarääkimine noori puudutavates küsimustes.