Tallinna linnalt erakorralise toetuse saamiseks peab olema «õigest» erakonnast

Tallinna linnavalitsus. Foto: Uwe Gnadenteich

Tallinna linn on toetanud reservfondist alates 2006. aastast teisi omavalitsusi 69 000 euro ulatuses. Tähelepanuväärsel kombel on toetust saanud omavalitsused seotud tihedalt Keskerakonna liikmetega.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar vastas linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Madis Kübara arupärimisele nimekirjaga omavalitsustest, mida Tallinn on toetanud. Nimekirjast selgub, et linna reservfondist on saadud toetust üheteistkümnel korral 69 tuhande euro ulatuses.

Võimalus toetada teisi omavalitsusi Tallinna maksumaksja rahaga pärineb 2002. aastast, kui Tallinna linnavolikogu lubas oma määrusega linnavalitsusel teha reservfondist eraldisi üleriigilise tähtsusega küsimustes. Esimene selline juhtum leidis aset 2006. aastal, kui Kallaste linnale eraldati 250 000 krooni linnavalitsuse hoone tulekahjus tekitatud kulude osaliseks katmiseks. Linna valitses toona keskerakonda kuulunud Kalju Siilivask.

2009. aastal otsustas Tallinn toetada Väike-Maarja valda 30 000 krooniga, üleriigilise tähtsusega  küsimus oli Tallinna linnavalitsuse arvates toona Georg Lurichi monumendi püstitamise kulude osaline katmine. Postimehe andmetel pole mälestussammas tänaseni valminud ja see peaks valmis saama 2016. aastaks – 7 aastat hiljem, kui Tallinn raha eraldas.

Väike-Maarja valda 2010. aastal räsinud torm tõi kaasa teise Tallinna helde annetuse, seekord eraldas linn 100 000 krooni Väike-Maarja valla lasteaia hoone tormikahjustuste likvideerimisega seotud kulude osaliseks katmiseks. Valda juhtis keskerakondlane Urmas Tamm.

Väike-Maarja vallast on pärit riigikogu liige Siret Kotka (Keskerakond), kes kutsus toona oma blogis ülesse kesknoori likvideerima tema koduvalla tabanud tormi poolt põhjustatud kahjustusi. «Mäletan hästi, kuidas justkui eikuskilt saabusid tugevad ja kuumad tuuleiilid, taevas tõmbus äkitselt mustaks ja vihmapiisad hakkasid lahtistest akendest sisse peksma. Nägin, kuidas tormituul tõmbas naabrite katuselt plaate üks-haaval lendu. Samal hetkel kadus ka elekter,» kirjutas 2010. aastal dramaatiliselt Siret Kotka oma blogis.

Edgar Savisaare üks lemmikuid Siret Kotka on kandideerinud Väike-Maarja vallavolikokku kolmedel viimastel valimistel, saades hääli vastavalt 58, 87 ja 86.

Hüpates neli aastat ajas edasi, siis jõuame Kiltsi rahvamajani, mis asub samuti Väike-Maarja vallas. Tänavu mais toetas Edgar Savisaare juhtimisel Tallinna linnavalitsus Kiltsi kultuurikeskust 15 000 euroga. Viis kuud hiljem eraldati suure saali välisuste vahetusteks täiendavad 5000 eurot. Väike-Maarja valda juhib täna sotsiaaldemokraadist linnapea ja keskerakond on võimult tõugatud, kuid enne valimisi annavad helded annetused Tallinna linnaisadelt kindlasti Siret Kotkale koduvallas mõningast poliitilist krediiti.

Minnes tagasi 2009. aastasse (sellel aastal toimusid ka KOV valimised), toetas Tallinn 20 000 krooniga Karksi valda. Raha eraldati Balti keti. 20. aastapäeva tähistamiseks Eesti-Läti piiril. Keskerakonnaga seob valda toonane vallavolikogu esimees Heino Luik.

2010. aastal eraldas Tallinna linn 95 000 krooni MTÜ Evald Okase Muusemi tegevuse toetamiseks ning aasta hiljem 2300 eurot Haapsalu lastekodu põlengus kannatada saanud lapsele ratastooli ostmiseks. Antud eralduste puhul ei saa seotust erakondlike kaalutustega välja tuua, kui mitte meelevaldselt tuua esile kunstniku punapannood, mille taustal Tallinna vene koolid pildistamas käisid.

Aasta hiljem traagilisest lastekodu põlengust Haapsalus toetas Tallinn Vaivara valda 10 000 euroga. Raha eraldati Sinimäe põhikoolile arvutite ostmiseks, kuna kool sai toimunud põlengus oluliselt kahjustada. Arvutid plaaniti osta õpetajatele. Vallavolikogu esimees oli Vaivara vallas siis Veikko Luhalaid (Keskerakond).

2013. aastal toetati Tõrva ja Mustvee linna. Mõlemad omavalitsused olid juhitud keskerakondlaste Agu Kabritsa ja skandaalse Max Kauri poolt.

Tõrva linna toetas Tallinn 5 000 euroga. Linna laululava vajas taastamist, kuna ühel juulikuu ööl sai poolesaja aasta vanune Tõrva linna kultuurisümbol põlengus kahjustada. Tulekahju käigus hävines täielikult laululava katus.

«Peipsi pealinn Mustvee,» nagu Max Kaur armastab öelda, sai Tallinna linnalt toetust keskväljakul asuva kella taastamiseks. Mustveele eraldati Tallinna linnaeelarvest 5000 eurot. Max Kaur on muuhulgas olnud Tallinna linnavolikogu liige.

Kõik eelolevad toetused on eraldatud Tallinna linna reservfondist, paljud sündmused on tõesti erakorralised ja traagilised, kuid küsimusi tekitab see, et toetust on saanud valdavalt Keskerakonna võimulolevate liikmetega otseselt seotud omavalitused. Osade eraldise puhul on tähelepanuväärne ka «erakorralise sündmuse klausel,» mis õigustab reservfondist raha eraldamist. Kuivõrd erakorraline riiklik sündmus on Lurichi monumendi püstitamise toetamine või Mustvee keskväljaku kella taastamistööd, on küsimus omaette.

Kuigi Tallinna linna 2015. aasta eelarve eelnõu täna alles koostatakse, ei ole hetkesesuga selles ette nähtud vahendeid teiste omavalitsuste toetuseks. Tallinna linnavalitsuse sõnul on teistel omavalitsustel endiselt piisava põhjenduse korral võimalik taotleda vahendeid linnavalitsuse reservfondist.