/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/08/15/3277563t1h05d8.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul tuleb Eesti koolides jõuda selleni, et õpilasi aktiveerivate õpetamisviise rakendades võivad küll esialgu langeda tulemused PISA testis, kuid tõuseb õpilaste koolirõõm.
Ministeerium: headele tulemustele PISA testis tuleb eelistada koolirõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avalikustatud OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 Eesti raportist selgus, et jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel – kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiveerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem.
Mikiver pidas põhjuseks, et väljakujunenud harjumuste muutmine on aeganõudev. «Eks aeg-ajalt olda ka lootuses, et muutused lähevad mööda ja saab vanaviisi jätkata,» arvas ta.
«Uuenenud õpikäsitus ei ole täna enam valik, et kas teen või ei tee. See on põhimõtteline suund. Tänases riiklikus õppekavas on võimalused loodud. Võimaluste kasutuselevõtuks arutletakse järjest enam muutunud õpikäsituse üle ja luuakse sellele sisu – mis see muutunud õpikäsitus on ning milles väljendub,» ütles Mikiver.
«Küsimus on ka vastutuse tasakaalus - Eesti ühiskond on uhke kõrgete kohtade üle PISA testi tulemustes, mille hinnaks, sama testi põhjal, on õpilaste madal õnnelikkuse tunne,» selgitas ta. «Need kõrged tulemused on aga valdavalt saavutatud traditsioonilise tuupimismeetodiga.»
«Õpetajatel peab olema kindlustunne, et kui nad muudavad õpetamispraktikaid ja tulemused mingiks hetkeks langevad, et siis ühiskond neid Eesti hariduse hävitamises süüdistama ei hakka. Õpetajad vajavad kinnitust, et kui Eesti PISA tabelis ei ole enam esimestel kohtadel, vaid matemaatikas näiteks 12ndal kohal, aga sama uuringu tulemused näitavad, et meie õpilaste koolirõõmu näitajad on paranenud, siis on nad head tööd teinud,» ütles Mikiver.
Madala töökoormuse vastu mitme erialaga
Sama uuring tõi ka esile, et kolmandik Eesti 7.-9. klassi õpetajatest töötab osalise koormusega, sest väheneva õpilaste arvu tingimustes pole koolidel neile täiskoormust pakkuda. Maapiirkondade koolides töötab osalise tööajaga koguni pool õpetajatest.
Postimees küsis, mida saaks sellise sunnitud madala töökoormuse vastu ette võtta, kas riik peaks jõuliselt sulgema pisikesi koole, sest näha on, et omavalitsused on hädas nendest loobumisega. «Riik toetab kodulähedase põhikooli olemasolu ja lõpuks on iga kogukonna enda otsustada, kui väikest kooli suudetakse ülal pidada. Riik toetab rahaliste vahenditega koolivõrgu korrastamist kohalike omavalitsuste poolt,» vastas Mikiver.
«Õpetajate osakoormusega töötamise leevendamiseks on kavandatud luua täiendavad võimalused lisaeriala omandamiseks, et õpetaja saaks õpetada mitut ainet. See ei ole midagi, millega alustataks alles nüüd – ka täna pakutakse vastavat võimalust. Kavas on muuta õppimisvõimalused paindlikumaks ja valikut suurendada,» lisas ta.