Ringhäälingunõukogu tegi Jõesaart ametisse jättes ekspertide arvates vea

Pärast traagilist liiklusõnnetust esitatud ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare tagasiastumispalve jäi esialgu ootama uurimise lõppu ja võimalikku kohtuotsust. Foto: Peeter Langovits

Ringhäälingunõukogu teisipäevane otsus jätta rahuldamata surmaavariis osalenud esimees Andres Jõesaare tagasiastumisavaldus on eetilises ja PRi mõttes läbikukkumine.
 

Nii leidsid eile Postimehega ringhäälingunõukogu otsusest rääkinud spetsialistid, kelle arvates jäeti Jõesaare tagasiastumispalve rahuldamata jätmisega avalikkusele mulje, et mees esitas ametist lahkumise avalduse vaid moe pärast.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhi Margit Sutropi väitel ei tee ringhäälingunõukogu selline otsus Jõesaarele ega ühiskonnale kindlasti midagi head.

«Vastupidi, kui ringhäälingunõukogu otsustanuks tema avalduse ametist lahkuda rahuldada, siis näidanuks see kõigile, et Andres Jõesaart koheldakse igati võrdselt tavalise inimesega,» ütles ta. «See on oluline, andmaks ühiskonnale kindlustunnet, et elame õigusriigis, kus kõik on seaduse ees võrdsed.»

Sutropi sõnul on Jõesaar tark inimene ja peaks aru saama, milliseid kahtlusi nõukogu selline otsus avalikkuses tekitada võib. «Seetõttu pidanuks ta nõukogu ise veenma oma avaldust rahuldama, sest see oli puhtalt tema enda huvides,» ütles ta.

Samal seisukohal on ka PR-spetsialist Janek Mäggi, kelle sõnul olnuks ringhäälingunõukogul mõistlik Jõesaare lahkumisavaldus rahuldada, sest see oleks vältinud igasuguste kahtluste tekkimist.

«Kui inimene esitab vabatahtliku ametist lahkumise avalduse ja nõukogu otsusega siiski jätkab, siis paratamatult tekivad küsimused, miks ta jätkab ja et ta tegelikult ei soovinudki lahkuda,» rääkis ta. «Teine küsimus on juba lahkuda otsustanud inimese motivatsioonis seda tööd jätkata.»

Mäggi sõnul ei usu ta, et Jõesaar esitas lahkumisavalduse pelgalt selleks, et oma mainet avalikkuse silmis rehabiliteerida. «Mul ei ole siseinfot ja ma räägin puhtalt meediast jäänud muljest,» ütles Mäggi. «Tema üleelamised on selle avariiga seoses ilmselt väga suured ja pigem oli see avaldus tehtud lähtudes emotsioonidest, kuid nüüd läks sellega vähe valesti.»

Ühehäälselt Jõesaarel jätkata palunud nõukogu ühe liikme, poliitik Peeter Kreitzbergi sõnul teinuks sellise otsuse ilmselt kaheksa inimesest kümnest, kes arutelu juures olid.
«Ta on juhtunu tõttu paras ahervare ja teda tuleb töö juures edasi hoida,» ütles Kreitzberg. «Meie moraalne toetus oli talle vajalik ja kui me tema avalduse rahuldanuks, siis oleksime otsekui ise langetanud tema suhtes ette süüdimõistva otsuse.»

Kreitzbergi sõnul nõukogu ainult peatas Jõesaare lahkumisavalduse ning see ootab uurimistulemuste ja võimaliku kohtuprotsessi lõppu. «Kui tuleb süüdimõistev otsus, siis pole teist võimalustki, et Andres Jõesaar selles ametis jätkaks,» ütles Kreitzberg. «See on ka tema enda selge seisukoht.»

Samuti nõukogu koosseisu kuuluv poliitik Igor Gräzin väitis teisipäeval, et õnnetuse uurimisel ollakse saamatud, sest kolme nädalaga pole suudetud tõde jalule seada. Prokuratuuri teatel võtavad liiklusõnnetuste uurimisel ainuüksi ekspertiisid aega keskeltläbi kaks kuud.

Jõesaar sõitis 17. juulil Tallinnas Nõmme tee ja Linnu tee ristmikul surnuks rollerit juhtinud 17-aastase noormehe. Rolleri kaassõitja 16-aastane tüdruk, viidi üliraskete vigastustega haiglasse.

KOMMENTAAR

Kristel Eliste
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanem­prokurör

Keskmist surmaga lõppenud liiklusõnnetuse uurimise aega on keeruline välja tuua, kuna iga asja menetlemise pikkus oleneb konkreetse õnnetuse asjaoludest ja juhtumi keerukusest. Üldjuhul kaasnevad liiklusõnnetuse uurimisega lisaks muudele toimingutele ka mitmed eriliigilised ekspertiisid.

Enamiku ekspertiiside läbiviimise pikkus on keskeltläbi kaks kuud. Senisele kogemusele tuginedes võib öelda, et üldjuhul kulub liiklusõnnetuste puhul kõigi vajalike tõendite kokkukogumiseks ja kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks vähemalt kuus kuud.

Kommentaariks ajakirjanduses väljaöeldule lisame, et üheski surmaga lõppenud liiklusõnnetuses ei ole midagi «imelihtsat ega imetavalist». Iga surmaga lõppenud liiklusõnnetus on selle asjaosaliste jaoks traagiline ning õnnetuse asjaolude põhjalikku väljaselgitamist peavad politsei ja prokuratuur väga oluliseks. See, kas avariis osaleb tuntud või vähemtuntud isik, ei tee seda teistest samalaadsetest juhtumitest tähtsamaks.