:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2289981t1h7290.jpg)
Eesti Rahva Muuseum (ERM) palub inimestel annetada paberraha kroone, kuna muuseumikogust puuduvad veel mõned Eestis käibele lastud kroonide seeriad.
ERM palub paberrahade täieliku kogu saamiseks inimeste abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad. Kokku eksisteerib 417 erinevat tüüpi Eesti krooni rahatähte aastatest 1991-2008 ning suurem osa on neist ERMil ka olemas.
Muuseumil on veel puudu 1991. aastast pärinev viiekroonine seeriatähega ZZ, 1991. aasta kümnekroonine seeriatähega ZZ, 1991. aasta 25-kroonine seeriatähega ZZ, 1991. aasta 100-kroonine seeriatähega ZZ, 1991. aasta 500-kroonised seeriatähtedega AA, AC ja ZZ, 1992. aasta viiekroonine seeriatähega ZZ, 1992. aasta kümnekroonine seeriatähega ZZ, 1992. aasta 25-kroonised seeriatähtedega BB ja ZZ, 1992. aasta 100-kroonine seeriatähega ZZ, 1994. aasta kümnekroonine seeriatähega ZZ, 1994. aasta 50-kroonised seeriatähtedega AB ja AK, 1994. aasta 100-kroonised seeriatähtedega AR, AS, BC, BW ja ZZ, 1996. aasta 500-kroonised seeriatähtedega AK, AM, AN, AQ ja ZZ, 1999. aasta 100-kroonine seeriatähega CW, 2000. aasta 500-kroonised seeriatähtedega AU, AV, AW, AZ, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BQ ja BS, 2006. aasta kümnekroonine seeriatähega ZZ ning 2007. aasta kümnekroonine seeriatähega CY.
ERM palub krooni paberraha annetada soovijatel pöörduda otse muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelti poole e-posti aadressil Riina.Reinvelt@erm.ee. Inimesed, kes on nõus nende käes olevad kroonid mõistliku hinnaga müüma, võivad pöörduda kollektsionäär Allan Tohvi poole, e-posti aadressil Allan.Tohv@gmail.com.
Allan Tohv annetas 2011. aastal ERMile 305 erinevat rahatähte, millele Eesti Pank lisas 27.
Allan Tohvi sõnul on mõned nimekirjas toodud rahad haruldased ja paberraha kollektsionääride seas hinnatud. Põhiliselt puudutab see ZZ seeriatähega rahatähti. ZZ seeriatäht on asendusraha tunnus. Keskpank asendab asendusrahaga need rahatähed, mis osutuvad kontrollimisel ebakvaliteetseteks. Pank laseb enamasti trükkida ühe seeria rohkem sest siis on rahatähti lihtne asendada.
Eesti ühe- ja kahekroonistel asendusrahadel oli kuuekohalise seerianumbri ees tähis 1992* ja kõigil ülejäänutel rahatähtedel ZZ. Kohati võivad kollektsionäärid maksta ZZ seeriatähtedega rahatähtede eest kordi rohkem, kui on Eesti Panga ametlik kurss ehk 15,6466 krooni ühe euro eest.
Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt ütles Postimehele, et ERM ei saa kahjuks haruldasi rahatähti ise osta, kuna kogude täiendamiseks ettenähtud summad on väga väikesed. «Loodame pigem siiski annetustele. Enamus kultuurilooliste muuseumide kogudest täienebki eraisikute, organisatsioonide või asutuste tehtud annetustena,» lausus Reinvelt.
Ka Allan Tohv ei pea mõistlikuks, et ERM peaks hakkama oksjonitelt puuduvaid rahatähti kokku ostma.
«ERMl puudub ülevaade hindadest ja ei ole mõtet suvaliselt raha kulutama hakata. Aja jooksul saab ERM oma kogu kokku ka ilma turule seiklema minemata. Kui jaksu ja tervist on, siis üritan selle eest hoolt kanda,» lausus ta.
Tohvi sõnul võib tutvuda krooni järelturul toimuvaga näiteks Osta.ee keskkonnas.
«Kui keegi küsib krooni eest kallist hinda, siis ei tähenda see veel seda, et talle seda ka makstakse. Osta.ee keskkonnas ei ole «osta kohe» rubriik järelduste tegemiseks päris õige. Tasub jälgida online oksjoneid ja sealt saab teada, millise hinnaga paberrahad reaalselt müüdud saavad,» rääkis Tohv.
Tohvi sõnul võib mõne ERMil puuduoleva haruldase rahatähe hind olla kõrge ja kui keegi soovib seda annetada või müüa, tahab ta seda inimest rahatähe maksumusest informeerida.
«Ei ole vaja olukorda, kui inimene annetab teadmatusest ning mõni sõber ütleb hiljem, et loll, turul oleksid saanud 500-kroonise müügist näiteks 80 eurot. Kui inimesed mulle puuduvaid seeriaid pakuvad, siis hingehinda ma maksma ei hakka, kuid mõistliku hinnaga ostan. Mõistlik hind on subjektiivne. Minu poolt ostetud rahad üritan ise ERMi toimetada,» ütles Tohv.
Ta meenutas, et selle aasta alguses müüdi internetioksjonil maha 1992. aasta sajakroonine seerianumbriga 000007, mille eest ostja maksis 1600 eurot. «Kindlasti ei näita üksik tehing kogu krooni paberrahade turul toimuvat, kuid selline huvitav oksjon aset leidis,» ütles Tohv.