Politsei valvekaameraid hakkab kasutama ka häirekeskus

Turvakaamera. Foto: Mihkel Maripuu

Lisaks politseile hakkab lähiajal avalikku ruumi paigaldatud valvekaamerate võrku kasutama ka häirekeskus, et vajadusel sekkuda pääste- või kiirabisündmusesse ilma hädaabikõnet ootamata.

Häirekeskuse pressiesindaja Jaana Padriku sõnul praegu häirekeskusel politsei valvekaamerate võrgu kasutamise õigust ei ole. Selle õiguse saab häirekeskus saab selle õiguse pärast riigikogu menetluses oleva päästeseaduse muudatuste jõustumist. Eelnõu on riigikogus läbinud teise lugemise ja ootab lõpphääletust. Praegu valvavad avalikku ruumi paigaldatud jälgimisseadmestiku abil korda vaid politsei juhtimiskeskused.

«Valvekaameraid jälgib täna politsei operatiivteabeteenistus. Seadusemuudatuse järgselt saab ka häirekeskus jälgida valvekaameraid koos politsei- ja piirivalveameti meeskonnaga, tuvastada kaamerate abil potentsiaalselt terviseriket, liiklusõnnetust või tulekahju ning saata abi ka siis, kui kaamerapildist on näha sekkumist vajavat sündmust, kuid hädaabikõnet ei ole tehtud,» ütles Padrik.

Selleks, et häirekeskus saaks valvekaamerad oma töös kasutusele võtta, tuleb anda asutusele õigus isikuandmeid töödelda. Isikuandmete kaitse seadus sätestab, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming. Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul need andmed on. See tähendab, et avalikus kohas pilti edastavat jälgimisseadmestikku kasutades töötleb häirekeskus isikuandmeid. Kuna avalikus kohas pilti edastava jälgimisseadmestiku kasutamisel pole võimalik inimestelt isikuandmete töötlemiseks nõusolekut küsida, on vaja sätestada seaduses alus, mis lubab häirekeskusel kõnealuseid isikuandmeid töödelda ka isiku nõusolekuta.

Seejuures saab häirekeskus õiguse pilti jälgida, aga mitte salvestada, väljavõtteid teha või kopeerida. Häirekeskusel on vaja infot vaid reaalajas toimuva kohta, sest väljasõidukorralduse või reageerimiseks vajaliku teabe edastamisega lõpeb häirekeskuse roll teabe töötlemisel ning häirekeskus ei vaja salvestatud informatsiooni.

Muudatus annab häirekeskusele ka õiguse positsioneerida hädaabinumbrile 112 helistaja asukoht. Seadus annab häirekeskusele õiguse töödelda asukohaandmeid, kehtivas õiguse järgi häirekeskusel sellist õigust ei ole. Positsioneerimine lubab häirekeskusel kiiremini ja täpsemalt kindlaks teha sündmuse asukoha ning seeläbi saata sündmuskohale ka abi kiiremini.

Seadusemuudatus parandab ka maanteeameti juurdepääsu operatiivinfole, mis kiirendab liiklusinfo edastamist .

«Maanteeinfokeskus edastab nii teehooldajale kui ka liiklejatele teavet teeliiklust häirivate sündmuste kohta põhiliselt pääste- või politseiasutuselt telefoni ja e-posti teel saabunud info alusel. Juurdepääs päästesüsteemi hädaabiteadete andmestikule võimaldaks otseselt jälgida sündmuse arengut ning vastavat liiklusalast teavet ka vahetult edastada,» ütles maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu.

Tema sõnul on neid andmeid on vaja kõikidel puhkudel, mis puudutavad teeolusid ja teedel olevaid takistusi, sealhulgas teeliikluse operatiivseks taastamiseks pärast liiklusõnnetuste toimumist.

Lisaks on maanteeametil tarvis ligipääsu päästeinfosüsteemi hädaabiteadete andmestikule, et täita Euroopa Liidu direktiivist tulenevat kohustust täita liiklusõnnetuse akt iga surmaga lõppenud õnnetuse kohta, mis leiab aset üleeuroopalisse teedevõrku kuuluval maanteel. Liikmesriigid püüavad tagada, et liiklusõnnetuse akt kajastaks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides samu üksikasju.