Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Taeva kingitus või piinlik hool

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
37 000 aasta eest elanud Kostenki mehe pärilikkusaine kinnitab, et nüüdisinimesed heitsid neandertallastega ühte umbes 55 000 aastat tagasi. Säilmed leiti 1954. aastal Musta mere lähedal asuvast Kostenki-Borshševo leiupaigast.
37 000 aasta eest elanud Kostenki mehe pärilikkusaine kinnitab, et nüüdisinimesed heitsid neandertallastega ühte umbes 55 000 aastat tagasi. Säilmed leiti 1954. aastal Musta mere lähedal asuvast Kostenki-Borshševo leiupaigast. Foto: Reuters / Scanpix

Juttu Svante Pääbo raamatust «Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas» tuleb alustada hoopis Stephen Hawkingi eluloofilmist «Kõiksuse teooria». Sest teaduse kujutamise vaatenurgast on Pääbo raamat kõike seda, mida Hawkingi film ei ole.

Juttu Svante Pääbo raamatust «Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas» tuleb alustada hoopis Stephen Hawkingi eluloofilmist «Kõiksuse teooria». Sest teaduse kujutamise vaatenurgast on Pääbo raamat kõike seda, mida Hawkingi film ei ole.

Muidugi on need kaks teost raskesti võrreldavad. Üks on professionaalsete kinokunstnike loodud eluloofilm, teine teadlase enda kirja pandud ülevaade. Mõlemad mehed on tippteadlased, kuid ühe kangelase erialaks on vandlitorniliku mainega teoreetiline füüsika, teisel tiimi-, väli- ja laboritööd nõudev paleogeneetika. Kuid see, milline pilt jätta teadusest, on siiski valiku, mitte formaadi surve küsimus.

Tagasi üles