Ilmasõjas käinud marsivad internetti

Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna (paremalt) ja asejuhataja Kadri Tooming uurimas eile, kuidas ja miks üks Avinurme vallast pärit mees sai tunnistuse alatiseks teenistusest vabastamise kohta. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusarhiiv avas läinud nädalal veebis ühisloomekeskkonna, kuhu trükitakse entusiastide toel ümber Esimesse maailmasõtta kutsutud eestlaste nimekirjad.

Eile pärastlõunaks oli kutsealuste nimekirjadest indekseeritud juba ligi 800 inimest, aga pikk tee on veel minna. Kokkuvõttes loodab rahvusarhiiv saada veebi pea kõik ligikaudu 100 000 Esimeses maailmasõjas osalenud meest, ehkki Võrumaa ja Järvamaa kutsealuste nimekirjad läksid ajalookeerises kaduma.

Pärast indekseerimist loob arhiiv inimestele võimaluse lisada ühisloomekeskkonda trükitu juurde ka sõjameeste fotosid või kirju rindelt, samuti infot inimese hukkumise aja kohta. Just hukkunute või teadmata kadunute kohta on arhiivide andmestik kõige puudulikum.

Riigiarhivaari asetäitja Indrek Kuubeni sõnul on entusiastid teinud ühisloomekeskkonnas juba hoolimata seni vähesest reklaamist usinasti tööd. «Need on pühendunud inimesed,» lausus ta. «Kolm-neli vabatahtlikku teevad tublit tööd, ja seda ka öötundidel.»

Indekseerimine tähendab sisuliselt seda, et kirillitsas ja ühisloomekeskkonnas kättesaadavad kutsealuste nimekirjad trükitakse digitaalsele kujule, mis annab tulevikus igaühele võimaluse toksida veebi oma sugulase nimi ja teada saada, kas ja millal ta sõtta läks. Lisaks nimele leiab nimekirjast kutsealuse sünniaja, isanime, teenistusse võtmise kuupäeva ja sissekirjutuse valla.

Edasi saab minna vaatama ka digiteeritud arhivaali ennast, kus on päris põnevad andmed ammulahkunud sugulase kohta. Seal on muuhulgas üles loetletud pereliikmed, tegevusala, aga ka pikkus, kaal ja rinnaümbermõõt – mõni uue aja mees võiks niisiis huvi pärast võrrelda, kas vanavanaisa või vanavanavanaisa oli atleetlikum kui tema.