/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2010/08/18/419234t1h1f29.jpg)
See, et Eesti alistas korvpallis Luksemburgi, pole omaette võttes kuigi suur saavutus. Hoopis tähtsam võib olla see, et eile Tallinnas peetud kohtumise teisel poolajal said eestlased lõpuks ometi nautida vaba ja häid emotsioone pakkuvat korvpalli.
Tellijale
Kui eilne võit ei löönud punni eest, ei tee seda miski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just head emotsiooni on EMi B-divisjoni alagrupiturniiril osaleval Eestil kõige rohkem vaja. Viimased kuus mängu, nende hulgas ka EM-sarja kuuluv kohtumine Austriaga, olid lõppenud kaotusega ning pettumus ja pinged kippusid Eesti esindusmeeskonda häirima. Eile saadud võit 93:69 võis meeskonnalt takistava korgi pealt ära lüüa.
«Enne mängu öeldi raskeid sõnu – meeskonna sees omavahel ning ka ajakirjanduse poolt. Sellises seisus polnud kuigi kerge platsile minna,» tõdes pärast mängu hetkeks Rocca al Mare suurhalli tribüünil istunud peatreener Tiit Sokk mõtlikul ilmel. Pisut hiljem ta lisas: «Mingit head lahendust ei saanud sellest mängust tulla – võimalik oli vaid halb.» Veel mõni minut hiljem aga täiendas: «Kui saad hea emotsiooni üles, on sellest rohkem kasu kui hea mänguga saadud napist kaotusest. Emotsiooni pealt on võidetud ju palju mänge ning täna olid ikka mõned ilusad momendid ka.»
Seega sai Eesti koondis eilsest kohtumisest just seda, mida otsiti – võiduga kaasnevat positiivsust. Õnneks polnud see napp võit, vaid pärast kesist esimest poolaega käristati vahe suureks. Ükski muu lahendus polnud amatööride, vaid neli korda nädalas harjutavate meeste vastu võimalik.
«Oleks me viie või kuue punktiga võitnud, siis poleks kindlasti sellest mängust enesekindlust juurde saanud. Oligi vaja 20 silmaga võita, kuid esmane eesmärk oli lihtsalt võita,» lausus Eesti koondise pesamuna Rain Veideman, kes oli meeskonna käimatõmbamisel üks peaosalisi. Hiljem muutus algviisikus platsile tulnud noormehe roll tagasihoidlikumaks. «Alguses, kui keegi teine ei tee, siis teen mina, ja kui teised tegema hakkavad, siis mina enam ei tee.»
Sokk meenutas, et A-divisjonis mängides oli Eesti autsaiderite hulgas ning ühegi vastase kohta ei öeldud, et neid peab kindlasti võitma. Aste madalamal peab aga võidukohustusega arvestama.
«Võit kulus meile ära. Teadsime, et me ei tohi kaotada, kuigi selline võimalus on alati olemas,» rääkis Eesti koondise kapten Kristjan Kangur ning viitas edu valemile. «Kolmandal veerandajal alustasime agressiivselt, üritasime teenida vabaviskeid ja minna hooga ründelauda. Tahtsime saada kergeid korve.»
Enne mängu kostis koondise leerist, et puudub mees, kes kaaslasi platsil sütitaks. Nii ei jäänudki abitreener Gert Kullamäel muud üle kui ise meestele ergutav kõne pidada. «Kullamäe küttis enne mängu mehed üles ning see oli väga vajalik,» tunnistas keskmängija Joosep Toome. «Tegime eelmisest mängust omad järeldused ning kodupublik aitas meid kõvasti. Kullamäe kõnest oli ka väga palju abi,» lisas Veideman.
Võrreldes Austria mänguga oli Eesti koondise algviisik muutunud. Rait Keerles ja Tanel Sokk jäid pingile ning Veideman ja Reimo Tamm lippasid platsile.
Peatreener Sokul oli algviisikus tehtud vangerdusele selge põhjendus olemas. «Soovisime kohe esimesel veerandajal vastase maha suruda, selleks tuli kasutada koosseisu, mis on tugev eelkõige kaitses,» selgitas ta. Esialgu kõik toimiski ning Eesti mängumasin tuksus ühegi kõrvalhelita. Kui aga Luksemburgi meeskond seadis teisel veerandajal üles maa-ala kaitse, mõjus see silindrisse visatud peotäie liivana.
«Selles valiktsüklis mängiti meie vastu maa-ala kaitset esimest korda. Trennis oleme seda küll proovinud, kuid mängus tekkis ikkagi kramp,» tõdes Sokk. «Teisel poolajal oli juba lihtsam – ütlesime vaheajal meestele, et mis te põete, visake julgelt peale, küll lauast pallid ära nopitakse.»
Lauavõitluses suutis Eesti kääbusliku koosseisuga Luksemburgi vastu tõesti domineerida. Samal ajal kui vastane noppis lauast 27 palli, said eestlased kätte 49 palli, neist koguni 20 ründelauast. Võrdsel tasemel olid Janar Talts, Kristjan Kangur ja Joosep Toome – kõik nad suutsid ka lauast kätte võidetud pallid läbi korvirõnga saata.
«Pingi peal juba rääkisime, et üks kordki on hea olla pikk võistkond, tavaliselt on meie seis vastupidine,» märkis Sokk ning lisas, et pühapäeval Hollandi vastu tuleb ilmselt taas taluda vastaste kehalist üleolekut.