:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2008/08/07/63209t1hb037.jpg)
Tänavu 11 kuuga on kalastamise käigus uppunud 16 inimest, mida on võrreldes eelmise aasta sama ajaga enam kui viis korda rohkem.
Kalastamisel uppunute arv on plahvatuslikult kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal uppus 11 kuuga kolm kalastajat. Päästeameti analüütik Helina Uku ütles Postimehele, et kalastamisel on tänavu uppunud nii paadiga veekogule läinud kui ka paadita kalda ääres kala püüdnud inimesi.
«Enamusel taolistest sündmustest ei kasutatud päästevarustust,» märkis ta. Kõigist uppunutest on tänavu ligi veerand olnud kalastajad.
Käesoleva aasta esimese 11 kuuga on Eestis uppunud kokku 68 inimest, eelmise aasta samal perioodil oli neid 52 ehk ligi kolmandiku võrra vähem. Kõige enam upub inimesi suvekuudel. Tänavu kaotas nii juulis kui ka augustis vees elu 14 inimest. Uppumisi tuleb ette aastaringselt, tänavu on ainus uppumissurmadeta möödunud kuu olnud veebruar.
Kõige enam uppunuid oli 31-50-aastaste seas, selles vanuserühmas inimesed moodustasid 37 protsenti kõigist vees elu kaotanud inimestest.
Neli viiendikku tänavu uppunud inimestest olid mehed, naiste osatähtsus uppunute hulgas on eelnevate aastatega võrreldes vähenenud. Tänavu on uppunud neli alla seitsmeaastast last, kes olid jäetud vanemate poolt järelvalveta.
Ligi kolmandik ehk 31 protsenti uppusid suplemise käigus. Pooled uppunutest olid teadaolevalt alkoholijoobes ning seda on rohkem kui eelneval kolmel aastal.