Tartu kritiseerib seadusemuudatust

Tartu linnapea saatis peaministrile ning haridus- ja teadusministrile kirja, milles juhib tähelepanu koolide tugispetsialistide palgakulude katmise probleemidele.

Ehkki valitsuses arutluse all olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab omavalitsustele pealtnäha võimaluse koolide tugispetsialiste paindlikumalt rahastada, on Tartu linna jaoks tegu vaid kosmeetilise seaduseparandusega, mis tegelikkuses midagi ei muuda.

Nimelt võiksid omavalitsused seadusemuudatuse järel koolidele eraldatavat investeeringutoetust kasutada ka koolipsühholoogi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi palgakulude katteks.

Tartu linna arvutused aga näitavad, et isegi kui kogu investeeringutoetus tugiteenustesse suunata, saaks iga linna kool selle raha eest palgata vaid kolmeks-neljaks kuuks maksimaalselt ühe tugispetsialisti.

Tartu investeeringutoetus kulub aga aastateks võetud kohustuste täitmiseks: Jaan Poska gümnaasiumi ja Herbert Masingu kooli üürimakseteks ja intressideks Riigi Kinnisvara ASile, kokku 467 000 eurot aastas.

Võrdluseks: tänavu sai Tartu riigilt koolide investeeringutoetust umbes 230 000 eurot ning järgmise aasta linnaeelarves on tugispetsialistide palkadeks planeeritud umbes 700 000 eurot.

«Väga tore, et seda paindlikkust lubatakse, aga sisuliselt see ei muuda midagi,» sõnas linnapea Urmas Klaas. Nii teeb Klaas kirjas ettepaneku võrdsustada tugispetsialistid õpetajatega, kelle palgarahaks saavad oma­valitsused toetust riigieelarvest.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sepp selgitas, et tänavu septembris alustas tööd 15 piirkondlikku nõustamiskeskust, kust omavalitsused, kel puudub võimalus või vajadus ise tugispetsialiste täistööajaga tööle võtta, saavad õpilaste teenindamiseks teenust osta.

Riik toetab nende keskuste tööd 1,7 miljoni euroga. Omavalitsustel endil on tugispetsialistide palkadeks kulunud tänavu 9 kuuga 3,7 miljonit eurot. Järgmiseks aastaks on koolide investeeringutoetuseks kavandatud 2,6 miljonit eurot.