Poolas kaevati eestlaste sõjahauast välja 24 langenu säilmed

Lõuna-Poolas Lipowas avati Teises maailmasõjas Sileesia lahingutes hukkunud sõdurite haud. Foto: Jacek Cielecki

Sõjahaudade ühendus Pomost lõpetas eelmisel nädalal Lõuna-Poolas Lipowas Teises maailmasõjas Sileesia Opole piirkonna lahingutes hukkunud sõdurite ühishauas väljakaevamised, kokku leiti hauast 24 langenu säilmed.

Poola harrastusajaloolase Jacek Cielecki sõnul on hauda maetud 1945. aasta veebruaris Nowa Jamka, Lipowa ja Przecza lahingutes hukkunud 46. Relva-SSi grenaderirügemendi võitlejad. Rügement koosnes peamiselt eestlastest.

Identifitseerimisžetoonid olid vaid seitsme langenu säilmete juures, neist kaks kuulus eestlastele.

«Praegu võib sajaprotsendilise kindlusega öelda, et hauas olid vähemalt kolme eestlase säilmed. Langenute tuvastamine on käimas,» ütles Cielecki Postimehele.

Tuvastamine võtab aega, kuna leitud žetoonide numbreid ei ole Pomosti käsutuses olevas nimekirjas. Mitu leitud žetooni kuuluvad Saksa politsei lahingugrupi «Breul» võitlejatele, see üksus ühendati 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiga 1945. aasta talvel.

Praegu on käimas sõjahaua lahtikaevamine ka Lõuna-Poolas Zorgis (saksapäraselt Sorges). Seni on hauast leitud vanu küünlaid ja sõduri kiiver, millele on kantud sõduri nimi Holland. Cielecki sõnul kuulus kiiver tõenäoliselt eestlasele, kuna Pomosti käsutuses olevas sõdurite nimekirjas, mis pärineb oktoobrist 1944, on kaks sellenimelist võitlejat.

Cielecki kavatseb jätkata eesti sõdurite haudade otsimisega tuleva aasta kevadel.

«Ma tegelen praegu eelkõige 1945. aasta veebruaris ja märtsis langenud eesti sõdurite haudade otsimisega. See on päris raske, kuna sellest perioodist ei ole surmatunnistusi praktiliselt säilinud ning matmiskohtade leidmiseks tuleb kasutada kaudseid tõendeid, inimeste mälestusi ja vähest olemasolevat infot,» rääkis Cielecki.

Jaanuarist märtsini 1945 Sileesias Opole piirkonna lahingutes sai surma, haavata või võeti vangi 2500 eestlast. Opole kuulus kuni 1945. aastani Saksamaale ja kandis nime Oppeln.

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis loodi 1944. aasta jaanuaris Neveli rindel. Diviis osales 1944. aastal Narva ja Sinimägede lahingutes. Diviisi üksused osalesid Eesti pinnal lahingutes ka pärast rindejoone lagunemist 1944. aasta sügisel. 1944. aasta detsembris vannutati diviis Saksamaal Neuhammeris uuesti, sel ajal kuulus diviisi koosseisu umbes 11 000 meest, neist enamik eestlased. Diviisi koosseisu kuulusid 45. ja 46. grenaderirügement.

Jacek Cielecki on harrastusajaloolasena uurinud Teises maailmasõjas Saksa poolel Sileesias lahingutes osalenud eestlaste saatust.

1946. aastal tunnistas Nürnbergi kohus SSi kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtuotsuse kohaselt ei saa selle liikmeiks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid Relva-SS teenistusse ilma kutsutuile valikuvõimalust andmata. Valikuõiguse puudumine oli eesti sõjameestele kolmekordne - saksa võimud keelasid luua eestlastel oma sõjaväge, eesti väeosi ja politseinikke sunniti astuma Relva-SSi sundkorras ning  valdav enamus Relva-SSile allunuist olid mobiliseeritud.

USA Põgenikekomitee teatas 1950. aastal Eesti Vabariigi peakonsulile New Yorgis, et Ameerika Ühendriigid ei pea Relva-SSis teeninud eestlasi kuritegelikeks.

«Balti Relva-SS üksused erinesid täielikult Saksa SSist nii oma otstarbe, ideoloogia, tegutsemise kui ka liikmete kvalifikatsiooni poolest, mistõttu Komisjon otsustas, et Ameerika Ühendriikide ümberasustatavate isikute Ameerika Ühendriikidesse asumise seaduse paragrahv 13 alusel ei ole need organisatsioonid vaenulikud Ameerika Ühendriikide valitsusele,» seisab 13. septembril 1950 peakonsulile saadetud kirjas.