/nginx/o/2010/08/17/419058t1h7fc2.jpg)
Tallinna liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp ütles, et kergliiklusteedel tuleb loomulikult täita liikluseeskirja reegleid ning jälgida ülespandud liiklusmärke. Ühe hullema kohana nimetas ta Pirita teed, kus jalutajate, lastega emade-isade, ratturite ning rulluisutaje vahel valitseb tihti suur segadus, sest üksteisega ei taheta arvestada.
«Igale liiklejale omaette teed on raske rajada, kuigi viimasel ajal oleme päris laiu kergliiklusteid ehitanud,» tõdes Songisepp. «Kui iga liikleja arvab, et temal on eesõigus ning ta teistega ei arvesta, siis tekivadki konfliktid. Eks rohkem probleeme tuleb ette just nende sõitjatega, kes teevad sporti ja liiguvad suure kiirusega.»
Ta lisas, et kui kergliiklustee ära lõpeb, siis tuleb jalgrattaga sõiduteel edasi sõita, arvestades teiste liiklejatega. Igale poole ei ole lihtsalt võimalik kergliiklusteid rajada, sest isegi tavaliiklusele jääb sageli ruumi väheks.
Songisepa sõnul on Piritale Lillepi parki rajatud ring, kus jalakäijad ei tohigi liikuda, kuid paljud ei pea ülespandud keelavatest märkidest kinni. Seegi tekitab konflike ning võib viia õnnetusteni.
Tallinna liiklusjuht märkis, et võimalusel rajatakse kergliiklusteid linna juurde ja uuendatakse nende märgistust, kuid nendele ettevõtmistele seab paratamatult piirid Tallinna rahakoti paksus. Raha nappuse korral tuleb teha valik ning ette võtta kõige vajalikumad teetööd.