Eesti astub välja 1998. aastal loodud Balti riikide ühisest miinitõrjeeskaadrist Baltron, kuna ei pea otstarbekaks sellele kaitseressurssi kulutada ning peab mõttekamaks jätkata Läti ja Leedu merevägedega koostööd NATO raames.
Eesti astub Balti riikide ühisest miinitõrjeüksusest välja
Kaitseministeerium märkis kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjas, et Baltron on olnud edukas projekt, kuid kuna kaitsevägi osaleb staabi- ja toetuslaevade ning miinijahtijatega NATO alalises miinitõrjeüksuses, ei ole võimalik jätkata senises mahus Baltronisse panustamisel.
Kaitseministeerium leiab, et Baltroni asemel on mõttekam panustada NATO miinitõrjeüksusesse SNMCMG1 (Standing NATO Mine Countermeasures Group 1).
«See demonstreerib NATO ühtsust kollektiivkaitse tagamisel nähtavamalt kui NATO äärealal asuva kolme väikeriigi tegevus konkureeriva samalaadse üksuse raamistikus kahanevate kaitseressursside tingimustes. Sellises olukorras tuleb teha prioriteetidest lähtuvaid põhimõttelisi valikuid. NATO liikmetena on Balti riikide merevägede üksused täielikult koostöövõimelised ja integreeritud SNMCMG1 raamistikku,» seisab eelnõu seletuskirjas.
«Algselt Baltronile püstitatud ülesanded sisalduvad SNMCMG1 ülesannetes. Järjekindel ja alaline panustamine SNMCMG1 tagab NATO kui kollektiivkaitseorganisatsiooni alalise reageerimisvõime tõhususe ning demonstreerib NATO ühtsust nähtavalt.»
Baltron koosneb eskaadri staabist ning Eesti, Läti ja Leedu mereväelaevadest. Iga riik annab Baltroni käsutusse kindlaks perioodiks miinitõrjelaeva. Lisaks täidab üks alus staabi- ja toetuslaeva ülesandeid.
Baltroni staabi ametikohad roteeruvad kolme riigi mereväeohvitseride vahel. Balti riikide miinitõrjeüksust juhib tänavu Eesti merevägi.
Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid Baltroni loomise lepingu 16. aprillil 1998 Riias ning riigikogu ratifitseeris lepingu 11. novembril 1998. Leping jõustus rahvusvaheliselt 26. juunil 1999.
Balti riikide miinitõrjeüksusest väljaastumiseks peab riigikogu Baltroni loomise lepingu denonsseerima.