/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2013/11/22/2641606t1hbbdb.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli teatas täna TV3 saates «Kolmeraudne», et kavatseb siirduda poliitikasse ning kandideerida Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas riigikokku.
Kalle Muuli kandideerib IRLi nimekirjas riigikokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuli täpsustas, et kuni ta töötab Õpetajate Lehe peatoimetajana, seni ei pea ta õigeks partei liikmeks astuda. «Kui osutun valituks riigikokku, siis 2. märtsil kirjutan avalduse erakonda astumiseks ja loobun tööst Õpetajate Lehes,» selgitas Muuli.
«Astuksin hea meelega sellesse Isamaasse, mis moodustas 1992. aastal esimese põhiseadusliku valitsuse,» tunnistas Muuli. «Praeguses IRLis on palju probleeme ja asju, mis mulle ei meeldi, aga minu mineku mõte ongi asju muuta,» selgitas ta.
«Eerik-Niiles Krossi lahkumine tegi minu liitumise IRLi valimisnimekirjaga kergemaks. Tänavu suvel rääkisin palju ühe raamatu ettevalmistamise käigus reformierakondlastega, sealhulgas kuus tundi ekspeaminister Andrus Ansipiga. Nende vestluste tulemusel jäi mulle mulje, et IRList tilgub infot Reformierakonda. Kui Kross teatas oma ülehüppamisest, läks kõik paika,» rääkis Muuli.
«Sain minna erakonda, mille aseesimeheks pole mees, keda meie liitlane USA ei luba oma pinnale, keda praegune peaministergi ei usaldaks riigikogu komisjoni juhtima,» loetles Muuli.
«Olen väga nõus, et IRL vajab muutmist ja eelkõige palju ühtsemaks. Kavatsen erakonda veenda, et praegust parteide rahastamissüsteemi on vaja muuta,» rääkis Muuli.
«Suur ja vale otsus, millest paljud toona aru ei saanud, mina ka mitte, oli erakondade rahastamise süsteemi muutmine kümme aastat tagasi, et senine annetuste süsteem kaotati ja riigikassast rahastamine tuli asemele,» leidis Muuli.
Muuli lubas olla erakonna suhtes täpselt sama kriitiline kui praegu. «Aga ilmselt ma suunan selle siis otse erakonna sees vastavatele inimestele, mitte ei tee seda sel määral läbi ajakirjanduse.»
«Aga ikkagi olen ma vaba inimene, ei pea muretsema liisingute-laenude pärast. Kui tahan, istun maha ja kirjutan uue raamatu ja teenin endale sellega elatist, ma ei ole poliitikaga kokku laulatatud, lähen sinna konkreetset asja ajama,» rõhutas Kalle Muuli.
Muuli: tuleb vahetada peaministriparteid
24. novembril avaldas Muuli Postimehes arvamusloo «Viimane aeg hädapidurit tõmmata», milles väitis, et praegu rusub seisak ainult majandust ja rändesaldot, aga kui Reformierakonnal õnnestub veel paaril korral valimistel raha häälteks ja hääled rahaks teha, võib see hakata ohustama ka demokraatiat.
«Demokraatia eeldab valitsuste vahetumist, kuid Reformierakond on ilmselgelt liiga kauaks võimule jäänud. Riigikogus toimib paraku ühendatud anumate seadus: ühe partei kasvades jäävad teised nõrgemaks, sest neile jagub üha vähem riigi raha. Nii võib juhtuda, et mõne aasta pärast ei leidu enam ühtki poliitilist jõudu, kes suudaks juba üle 15 aasta võimul olnud parteiga rinda pista. Kui me ei taha, et Eestit valitsetakse tulevikus nii nagu Ungarit või Tallinna praegu, siis peame hädapidurit tõmbama enne kui hilja. Ehk siis juba eelolevatel valimistel,» kirjutas Kalle Muuli.
Muuli on kuulunud Eesti Kongressi ning uurinud Eesti erakondade lähiajalugu
1958. aastal Tapal sündinud Muuli on õppinud Puurmani keskkoolis, Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja Tartu Riiklikus Ülikoolis.
Ta on olnud ajakirjade Pioneer ning Kultuur ja Elu toimetaja. Aastatel 1989–1993 oli ta Postimehe reporter, aastatel 1994–1995 ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja ning 1995–2000 Eesti Päevalehe peatoimetaja. Seejärel töötas ta 11 aastat taas Postimehes mitmetes ametites: uudistetoimetuse juhatajana, arvamustoimetuse juhatajana, peatoimetaja asetäitjana ja päevatoimetajana.
Alates augustist 2012 on ta Õpetajate Lehe peatoimetaja. Kalle Muuli on teinud Kuku Raadios saadet «Keskpäevatund» ning teeb Raadio 2s saadet «Olukorrast Riigis».
1984-1989 kuulus Muuli NLKPsse. 1990ndate alul oli ta Eesti Kongressi saadik. Viimastel aastatel on Muuli avaldanud ajalooülevaateid Eesti erakondade ja poliitika lähiajaloost «Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994» (2012) ning «Vabariigi sünnimärgid. Varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007» (2013).
Veebruaris 2014 teatas astumisest samuti IRLi ridadesse Muuli pikaaegne kaassaatejuht saatest «Olukorrast riigis» Anvar Samost, kes oli varem juhtinud Postimeest, BNSi ja Hommikulehte.