/nginx/o/2014/11/27/3559413t1h2e57.jpg)
Lastekaitseliidu juht Martin Medar imestab, et Eestis on ikka veel üle 12 000 lapse, kellest vähemalt üks vanem ei hooli, aga uus seaduse eelnõu, mille valitsus täna heaks kiitis, peaks olukorda veidi parandama.
Tuhanded lapsevanemad puiklevad elatisraha maksmisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue seaduse eelnõu järgi võib näiteks võtta sõiduõiguse vanemalt, kes lapsele elatist ei maksa. Ka hakkavad rongavanemaid tüütama kohtutäiturid, kes kontrollivad, kui palju vanemal tegelikult raha on.
Senised meetmed ei olnud Medari sõnul ilmselgelt efektiivsed. Seda näitab fakt, et 12 138 lapse (ja need on vaid need, kelle jaoks on ametlikult toetust taotlema hakatud, kui palju on veel neid, kelle kohta riik midagi ei tea?) vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. See näitab Medari sõnul, et «Eestis on tegemist lapse õiguste rikkumise trendiga». Kõige enam rõõmustab Medarit aga see, et lapse elatisnõude aegumistähtaega pikendatakse eelnõu järgi kolmelt aastalt kümnele.
Samuti see, et eelnõu järgi peab vanem toetama last kuni 21-aastani, kui ta ülikoolis või kutsekoolis õpib. «See omakorda aitab kaasa elatist saama õigustatud laste toimetuleku paranemisele ja suurendab sotsiaalmajanduslikku kindlust õpingute jooksul,» ütles Medar.