Valitsus andis rohelise tule hoolimatute vanemate pitsitamiseks

Lapsed. Foto: Benis Arapovic / Scanpix

Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis lubab elatisvõlgnikelt võtta juhtimisõiguse, neid hakkab tüütamas käima kohtutäitur ja nad peavad elatist maksma ka kuni 21-aastastele tudengitele.

Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on eelnõu peamine mõte panna lapsevanemaid juba ennetavalt mõtlema sellele, et elatist tuleb tasuda. «Tegemist on ju inimese enda lapsega,» ütles Anvelt justiitsministeeriumi vahendusel. «Kui aga vanem tõesti maksmisest kõrvale hiilib, siis on riigi ülesanne tagada, et vanem oma kohustust täidaks.»

Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise. Samas on kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees Janek Pool varem Postimehele öelnud, et sõiduõigust ei saa ära võtta näiteks siis, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist maksta.

Kohtutäitur peab nüüdsest elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida.

Kui muu ei aita, peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima. Ka näiteks erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust riik eelnõu järgi võlgnikele enam ei anna.

Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Elatisraha võib nüüd nõuda ka kuni 21-aastane laps, kes õpib ülikoolis või kutsekoolis. Varem oli see õigus vaid kuni 21-aastastel põhi- ja keskkooliõpilastel.

Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu ja muu sarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus.

Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda.

Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.