Prantsuse ajakirjanikud pääsesid eksperimendi korras legaalseid narkootikume tootvasse tehasesse

Nn legaalsed narkootikumid on saanud kuulsaks spice'i nime all. Foto: Reporter.ee

Prantsuse ajakirjanikud tegid osaluseksperimendi, kus nad kehastusid suurte pidude korraldajateks ja hulgiostjateks ning läksid Hiinas väidetavalt maailma suurimasse legaalseid narkootikume tootvasse tehasesse, kus neile räägiti, kuidas legaalsete narkootikumide äri käib.

Mõni nädal tagasi rääkis «Pealtnägija» sünteetilisest kanepist ehk spice’ist, mis pole jõudnud keelatud ainete nimekirja. Rakveres sattus spice’i üledoosiga haiglasse juba 9. noor ja aine levib isegi Tartu vanglas. Paradoksaalselt on nn legaalsed narkootikumid isegi ohtlikumad, sest koostist muudetakse pidevalt, et keelust ees püsida, vahendas ERR Uudised.

Lõviosa neist ainetest jõuab meile Hiinast. «Pealtnägija» tungis koos prantsuse ajakirjanikega väidetavalt maailma suurimasse legaalsete narkootikumide tehasesse.

«Ohtlikuks teeb need ained tänavamüügis see, et neid aineid doseeritakse suvaliselt, segatakse kokku üsna suvaliselt mingisuguste ballastainetega ja siis üritatakse inimestele müüa ainet, mille mõju kuskil kellegi peal testitud ei ole,» selgitas riigiprokurör Taavi Pern.

Ameerikas on neil uutel uimastitel juba enam kui sada ohvrit, aga võimud ei jõua aineid keelatud nimekirja kanda, sest erinevaid keemilisi kombinatsioone tuleb kiiresti juurde.

Eestis on keelatud ainete loetelus kolmsada ainet. Võrreldes teiste Euroopa riikidega lisatakse sinna nimetusi kiiresti, isegi ühe-kahe kuuga, kuid isegi see pole piisavalt operatiivne. Väidetavalt ilmub Euroopas iga nädal turule uus sünteetiline uimasti.

14-aastase staažiga narkopolitseinik Margo Kivila hoiatas juba paar aastat tagasi, et Eestis levib uutest tehisuimastitest kõige rohkem sünteetiline kanep ehk spice. «Eksperimenteeritakse ainetega, mis ei ole jõudnud keelatud ainete nimekirja, aga mis toimeaine poolest peaksid narkootilist ainet matkima,» ütles Kivila.

Pern lisas, et sünteetilised ained on palju ohtlikumad, kui need narkootilised ained, mis nende analoogiks on. «Mõned sünteetilised kannabinoidid on kümneid kordi ohtlikumad kanepist,» kinnitas ta.

Viimati tabas Rakveret laine, kus teadaolevalt üheksa noort sattus alates septembrist haiglasse just spice’i üledoosiga. «Ma olen kuulnud Eestis umbes paarikümnest juhtumist, kus inimesed on saanud üledoose näiteks sünteetilistest kannabinoididest ja loomulikult inimestel on tekkinud sõltuvus igasugustest nendest uutest välja töötatud narkootilistest ainetest,» tõdes Pern.

Ainet saada on lihtne - selliseid legaalseid sünteetilisi mõnuaineid pakkuvad veebilehed teevad kõik, et jätta asjalik ja ohutu mulje, sõna «uimasti» välditakse ja eelistatakse ingliskeelset terminit «research chemicals» ehk teadusuuringute kemikaalid. Pealiskaudsel vaatlusel võibki jääda mulje, et jutt käib farmaatsiatööstuse toorainest.

Veebist ostetud kaup jõuab tarbijani tavalises postiümbrikus. Kõnekas detail on, et kõigi pakikeste peal on kiri – mitte inimtarbimiseks, mis justkui vabastab tootja vastutusest, kui keegi kannatab. Käibki omamoodi võidujooks narkokeemikute ja keelustajate vahel.

«Me mängime kassi ja hiirt uimastivõrkudega, mis toodavad uusi uimasteid. Nende eesmärk on toota psühhoaktiivseid aineid, mis mõjuvad nagu uimastid, kuid mis meie seadusandluses pole veel uimastiteks liigitatud,» selgitas Prantsusmaa tolli peainspektor Sébastien Tiran.

Perni sõnul on selliste ainete käitlemise eest karistamine mõnikord osutunud väga keeruliseks. «Meie oleme tabanud inimese mingisuguse aine müügilt, aga see aine ei ole narkootiliste ainete nimekirja üldse veel jõudnud. On olnud juhtumeid, kus me reaalsuses ei ole saanud inimesega mitte midagi teha, me ei ole saanud teda karistada, kuigi teame, et ta on müünud väga ohtlikku ainet,» tõdes Pern.

Kivila märkis, et samas ei ole võimalik kõiki asju, mis tervist rikuvad, keelatud ainete nimekirja panna. «Siin peaks sekkuma ka terve mõistus. Inimesed oskavad erinevaid aineid kuritarvitada, samamoodi, nagu on tehtud seda välgumihkli gaasiga, on satutud koomasse ja võimalik on nuusutada bensiini, liimi. Me ei saa neid kõiki asju ära keelata,» loetles Kivila.

Suurim tööstus on Hiinas

Jäljed veebilehelt, mille kaudu prantsuse ajakirjanikud ainet tellisid, viivad Shanghaisse – maailma ühte suuremasse linna, kus 20 miljoni elaniku kõrval on ka õitsev keemia- ja farmaatsiatööstus.

Prantsuse ajakirjanikud esinesid erapidude korraldajate ja potentsiaalsete suurklientidena. Esmapilgul oli kohtumispaik tavaline, kuigi üle keskmise valvega kontorikompleks. Mees, kes ostjad vastu võttis, oli ettevõtte omanik ja enda sõnul üks suurimaid uute sünteetiliste uimastite tootjaid maailmas.

Esmamulje sarnanes pigem ärikohtumisele kui uimastitehingule. Ametlikult valmistab firma teaduskemikaale, millest ükski pole Hiinas ega Euroopas keelatud, mistõttu jutt käis n-ö lahtise tekstiga.

«Me leiutame, loome uusi aineid, et meie tooted oleksid legaalsed. Tahame tegutseda seaduslikult. Saan teile pakkuda erinevaid tooteid, te saate neid turul testida, see peaks teile kõvasti raha sisse tooma,» rääkis firmaomanik.

Tehase labor tundus puhas ja moodne, polnud märkigi, et kardetaks politseid. Ettevõtja alustas tutvustust värskeimast leiutisest - hallutsinogeenist, mis on LSD sugulane. Eriti kõnekas on, et uimastiga on immutatud lehed, millel multikategelaste pildid. Lehed lõigatakse tükkideks ja pannakse keelele.

«See on legaalne LSD. LSD on kogu maailmas keelatud, selle toote leiutasin LSD asendajaks turul. Me müüme seda suurtes kogustes Venemaale. Seda ainet saab trükkida ka puhtale paberile. Kui lennuväljal küsitakse, mis see on, ütlevad nad tollis, et need on dokumendid,» selgitas firmaomanik, kellel on kliente üle maailma.

Tootja sõnul pole uued ained ohtlikud. Kui eelmise põlvkonna MXE nõudis juba inimohvreid, siis uuest tootest väidetavalt üledoosi ei saa. «MXE on mürk, kuid see toode on ohutu,» kinnitas ta.

«See aine on PV8, see on Vene turul väga populaarne. Inimesed neelavad selle alla või tõmbavad ninasse. Rumeenlased lahustavad selle vees ja süstivad. Mõju sarnaneb heroiini omale,» jätkas tootja tutvustamist. «See sarnaneb mefedroonile. See on 4-MEC, mida Inglise turul müüakse suurtes kogustes. Iga nädal saadame sinna 200 kg,» jätkas ta.

Kogused on tööstuslikud, turundus professionaalne ja suurtellija jaoks paindlik. «Te saadate meile kujunduse, oma logo ja soovitud paki suuruse,» selgitas firmaomanik.

Et tollis võimalikult vähe tähelepanu tõmmata, on toodetel süütud nimetused. Tegu on viiruki, taimsete väetiste või vannisoolaga ning alati on juures märkus «inimtarbimiseks ebasobiv».

Viimase müügiargumendina lõi müüja letti trumbi – juhul, kui toll saadetise konfiskeerib, saadab ta sama koguse kaupa uuesti oma kulul. Tootja sõnul saab ta kauba uuesti tasuta saata, kuna tegemist on hea äriga - ta on teeninud juba 50 miljonit dollarit.

«Iga päev läheb minu tehasest teele 500 kilo,» märkis tootja.

Kui Eesti toll sellised ained piiril tabab, võetakse need maha kui keemilised ühendid, mida ei tohi litsentsita maale tuua, aga kriminaalvastutust ei järgne. Et sellised piiripealsed ained on probleem kogu Euroopas, kavatsetakse kassi-hiire mängu lõpetamiseks muuta seadust ja keelustada terved ainegrupid.