/nginx/o/2014/11/26/3557079t1hef4c.jpg)
Tõenäoliselt ei olegi võimalik riigil lõplikult sundida inimesi mõistlikult käituma, leppima ja omavahelistest vastuoludest loobuma, nentis riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur, kommenteerides juhtumit, kus riik ei suutnud kohtuotsusest hoolimata võimaldada isal kohtumist oma pojaga.
Tallinna halduskohus mõistis reedel justiitsministeeriumilt riigivastutuse seaduse alusel mehele hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik pole suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist – võimaldada isal kohtuda pojaga. Kohtu hinnangul on riigi tegevusetuse tõttu tekkinud olukord, kus kohtuotsuste täitmine ei ole riigi sunni jõuga tagatud ja sõltub vaid heast tahtest.
Suur nentis, et tegemist on mitmetahulise probleemiga. «Kõigepealt on tegu sügavalt isiklike suhete pinnal tekkinud vastuoludega. Tõenäoliselt ei olegi võimalik riigil lõplikult sundida inimesi mõistlikult käituma, leppima ja omavahelistest vastuoludest loobuma,» lausus ta.
«Eks praegu kehtiv süsteem ongi kombinatsioon erinevatest meetmetest – natuke sundi, natuke lepitust ja natuke lootust. Ei saa öelda, et riigil oleks midagi tegemata. Paraku, nagu näha, kehtiv ei süsteem ei pruugi olla alati tõhus,» tõdes Suur.
«Teiseks - siin ei ole ka tegemist vaid pelgalt kahe inimese vahelise vaidlusega oma õiguse tagaajamiseks. Sarnaste juhtumite puhul on ju kõige olulisem lähtuda lapse huvidest, säästa last uutest traumadest. Kas karmimate sunnimeetodite kasutamine – kasvõi politsei abil korraldatud kohtumised, või siis lapse (regulaarne ja sunniviisiline) eraldamine emast selleks, et isa saaks temaga kohtuda, oleksid tegelikult lapse huvides?» arutles õiguskomisjoni esimees.
«Kindlasti oleks inimlikumaks lahenduseks lepitusmenetluste tõhusam korraldamine. Eks probleemi võti eelkõige peitubki just nõustamises, ennetamises ja lepitamises,» arvas Suur.
«Kolmandaks aga on oluline tagada ka õiguskindlus. Kohtu otsuste elluviimine tuleb tagada. Vastasel juhul kaotab oma mõtte nii kohtupidamine kui kohtumõistmine. Suhtlusõiguse tagamisel tõenäoliselt ei ole sunniraha rakendamine kõige tõhusam vahend,» leidis ta.
Lõpetuseks lisas Suur, et käesoleva juhtumi valguses tuleb üle vaadata nii karistusõigus kui sotsiaalõigus.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)