Spikrit ei tohi riigieksamile enam isegi kaasa võtta

Pärnu Koidula gümnaasiumi abituriendi Gerli Viikmaa laual olid tänavu kevadel matemaatika eksami ajal vaid lubatud esemed. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Haridus- ja teadusministeerium tahab keelata spikriga riigieksamile tulemise. Nii tahetakse vältida olukorda, kus õpilane teatab, et spikker oli tal küll kaasas, ent ta ei kasutanud seda eksami ajal.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on valmis saanud uue määruse, mis paneb paika põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise üldise korra. Ühe suurema muudatusena on selles ära keelatud spikrite eksamile kaasavõtmine.

Ministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna konsultant Asso Ladva viitas juhtumitele, kus inimene jäi eksamil spikriga vahele, ent seejärel väitis, et ei kasutanud seda, kuigi tema tööd lugedes tekkis vastupidine kahtlus. Vältimaks pikkade kohtuvaidluste tekkimist, ongi selline muudatus kavas.

Tegemist pole asjatu hirmuga, sest praeguseks on Eestis kohtusse kaevatud riigi- ja ülikoolieksamite tulemusi, aga ka näiteks ülikoolis cum laude’ga lõpetamise mittevõimaldamist. Vahel on kaebajad ka võitnud ja seda just puudulikult vormistatud eeskirjade tõttu.

Ladva sõnul lähtub ministeerium põhimõttest, et eksamile kaasatoomiseks lubatud materjalid on üles loetud, ja mis pole lubatud, on seega keelatud. Kuna spikrit lubatud asjade nimekirjas pole, ongi see keelatud.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse pressiesindaja Madli Leikop lausus, et eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.

Lubatud esemete loetelu võib laiendada vastava eksamiaine läbiviimise juhendis, näiteks on matemaatikaeksamil lubatud kasutada isiklikku mitteprogrammeeritavat taskuarvutit. Lisaks on pikematele eksamitele lubatud lisaks karastusjoogile kaasa võtta ka midagi näksimiseks.

Riigieksamitel spikerdamist tuleb vahel ikka ette. Tänavu näiteks kõrvaldati eksamilt üks eksaminand ja tema tööd hinnati null punktiga, 2009. aastal selliseid juhtumeid ei olnud, selgitas Leikop.

Seda suurem spikerdajasaak oli aga 2008. aastal, kui klassitäis Tallinna Eurogümnaasiumi õpilasi jäi inglise keele riigieksamil vahele ja nende eksamitulemused tühitati. Selles koolis tegi eksamit 28 õpilast ja neist 23 töös ilmnesid ühesugused vead.

Lisaks tühistas eksamikeskus üle-eelmisel aastal veel 12 venekeelse kirjandi tulemust, sest õpilased ei olnud kasutanud oma mõtteid.

Veel aasta varem, 2007. aastal ei jäänud eksamikeskusele spikerdamisega vahele mitte ühtegi riigieksami tegijat.

Määrus jõustub selle õppeaasta algusest koos uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Nõuded riigieksamile
1. Riigieksam algab kell 10 hommikul ja kestab kolm kuni kuus tundi.
2. Riigieksamit tuleb korraldada ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist segamata.
3. Eksamile ei tohi tuua eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
4. Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta pole sellele hilinenud üle poole tunni või kui tal on hilinemiseks mõjuv põhjus.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium