Tänavuse Birgitta programmi avas neljapäeval esietendusega festivali omaproduktsioon – lavastuslikult ooperit füüsilise teatriga paaritada püüdev Christoph Willibald Glucki «Orpheus ja Eurydike». Birgittale omaselt oli proovitud ühe lennukiga kolm pilvelõhkujat pikali sõita: pakkuda visuaalse dominandiga ajastuväärilist teatrimõtet ning tutvustada mõnd (meil) vähemängitud teost, mis kõigele lisaks sisult ja vaimult veel Pirita kloostri ajaloolise keskkonnaga sobiks.
Tellijale
Ooperi kunstviljastamine teatriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.