Teabeameti peadirektor Rainer Saks kinnitas tänasel pressikonverentsil, et riigisaladus, mida süüdimõistetud teabeameti töötajad lekitasid, oli seotud teabeameti kui organisatsiooni tööga ja riigi julgeolek märkimisväärselt kahjustada ei saanud. Samas valdavad süüdimõistetud senini tundlikku informatisooni.
Süüdimõistetud teabeametnikud valdavad endiselt tundlikku infot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rainer Saks selgitas, et riigisaladus on nii teabeameti struktuur kui ka töötajate arv. Tegemist on välisluureametiga, mis tegeleb teabe kogumisega riigijuhtidele.
Riigiprokurör Innar Ombler kinnitas, et ei saa täpsustada riigisaladuse avaldamist puudutavat süüdistust. Süüdistatavad võimaldasid ligipääsu teatud dokumentidele inimestel, kellel puudus riigisaladuse luba. Ühel juhul edastati tundlikku teavet ka suuliselt.
Rainer Saks nentis, et kurjategijad omavad jätkuvalt teavet ameti töömeetoditest ja faktidest. «Aga nad peavad seda käsitlema kui riigisaladust ja ei tohi avalikustada. Ma on veendunud, et nad on sellest teadlikud. Nad ei ole nii rumalad, et nad ei saaks aru, mida tohib ja mida ei tohi,» selgitas Saks.
Ta tunnistas, et töötajate kuriteod häirisid teabeameti tööd. «Me oleme oma probleemiga nii pikalt tegelenud, et praeguseks hetkeks oleme suutnud kõik tagasilöögid ja kahjud ära maandada ja hetkel ei ole enam tõsiseltvõetavaid probleeme, mis tuleksid antud kaasusest,» lisas ta samas.
Saks kinnitas, et teabeamet on oma õppetunni saanud ja tööd ka ümberkorraldanud. «Usun, et teist sellist õppetundi enam vaja ei ole,» ütles Saks. «Töö pole seisma jäänud, tööd tehakse edasi,» lisas ta.
Tööle kutsutud
Saks sattus süüdimõistetud töötajaid iseloomustades kimbatusse. Ühest küljest nad ebaõnnestusid oma töös ja suutsid oma tegusid pikalt varjata. «Olen kimbatuses, mul on väga raske hakata iseloomustama inimesi, kes on just saanud karistuse. Nad ei töötanud teabeametis juhuslikult, nad olid kutsutud tööle. See otsus osutus ekslikuks, aga nende tööl pidid olema ka muud tulemused, mis pidid olema rahuldavad.»
Ombleri sõnul aktsepteerisid töötajad süüdistusi ja nõustusid kokkuleppemenetlusega.
Sergei Bõstrov, Pavel Kotkin, Ines Piibeleht ja Sven Randlane mõisteti süüdi omastamises ja riigisaladuse avalikustamises. Sergei Bõstrov mõisteti süüdi ka narkootilise aine kokaiini väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Lauri Vihula mõisteti süüdi omastamises.
Kokku omastasid süüdimõistetud üle 600 000 euro väärtuses neile mitte kuulunud vara. Kuriteod pandi toime aastatel 2002 kuni 2014. Kohus rahuldas täna ka teabeameti poolt Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi, mis katab kogu tekitatud kahju. Tsiviilhagi tagamiseks on arestitud süüdimõistetute erinevat vara. Vara maht tagab kahjunõude täiel määral.
Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul oli tegemist ühe üksuse töötajatega, kellel oli oma ametikohast tulenevalt võimalus kasutada teabeameti raha ja vara. Selle üksuse juhiks oli kuritegude toimepanemise ajal Sergei Bõstrov. Tegemist oli rahaga, mis oli mõeldud infokogumisega seotud kulude katmiseks, kuid mida süüdimõistetud kasutasid isiklikuks otstarbeks.
Riigisaladuse avalikustamine tähendas teabeameti tööga seotud dokumentide ja andmekandjate avalikustamist isikutele, kellel puudus riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus või sellistele isikutele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist. Eesti riigi julgeolek avalikustatud informatsiooni tõttu otseselt ohtu ei sattunud.
Sergei Bõstrovile määrati kuritegude toimepanemises tema osa proportsionaalselt arvesse võttes 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
Pavel Kotkinit karistas kohus 3-aastase vangistusega, millest tuleb koheselt ära kanda 11 kuud. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Lauri Vihulale määrati karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Sven Randlasele mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 24 päeva. Üle jäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Ines Piibelehele mõisteti 2 aastat vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.