Kadripäev möödus märkamatult... folkloristi arvates pressib halloween asemele

Folklorist Mall Hiiemäe. Foto: Sille Annuk / Postimees

Täna on kadripäev! See lipsaski paljudel meelest. Halloweeni aga juba naljalt ei unusta. Folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe selgitab, miks.

Miks meie oma tavad, mardi- ja kadripäevad, jäävad halloweeni kõrval varju?

Mardiks ja kadriks käivad ikka lasteaialapsed ja natuke vanemad, aga teismelistel sinna enam asja ei ole. Nende eeskuju on siis juba halloween.

Sest Eestis toimub amerikaniseerumine?

See on hea küsimus meile kõigile, miks see nii tuleb. Praegu vaatame ikka alt ülespoole ingliskeelsele kultuurile. Vanasti oli nii, et kõik tuleb teha nii nagu meie esivanemad tegid, siis meil läheb hästi. Oli konservatiivne maailmavaade, aga nüüd, kui usund kaob ja läheb meelelahutuslikuks, tahetakse midagi uudset või vana ära renoveerida, et oleks huvitavam.

Kas kümne või 15 aasta pärast üldse joostakse enam marti ja kadrit?

Meil kõik muutub nii kiiresti, et iial ei tea, millal see moodi läheb. Praegu toimub ka vana uue kasutamine ja moderniseerimine. Tendents on, et kõik, mis on usundist, taandub ära ja kõik, mis saab muutuda ajaviiteliseks, see püsib hästi kaua. Samas mardi- ja kadripäev on ikkagi vaheldus ja annab noortele esinemisjulgust. Eks me ise paneme selle põntsu, et me ei oska neid vastu võtta ja neid aidata selle juures. Meil ei ole ka tihti varutud midagi mõistlikku. Olen ikka öelnud, et ärge pakkuge [kadri- ja mardisantidele] raha, sest sellega rikute oma lapsed ära. Halloween on ju selline, et trikk või komm. Nad on palju agressiivsemad.

Kas mardid ja kadrid ei ole nii agressiivsed?

Seal on viljakusmaagia sees. Me soovime ikkagi väga palju head ja me ei nõua kohe, kui me [kellegi koju] läheme. Eks seda ka oli, et kes sisse ei lase, sellele tehti ikka natuke tempu ka.

Mida siis peaks kadridele näiteks andma?

Tänapäeval ikka maiustusi. Ma mäletan küll, kui meil koridor kõik herneid täis loobiti, sest poisid ei võtnud sellist kingitust enam vastu.

Herneid?

Jah. Vanasti anti eriti Ida-Eestis just herneid.

Kas keedetud või tooreid?

Eks anti igasugust, aga kui pärast tehti mardi või kadri pidu, siis eelistati just toorest kraami. Koos küpsetati. Aga ega me [lastele] villa ega jahu enam ei anna. Nii palju võiks ikka seda tava muuta. Omal ajal, kui oli defitsiit, siis sooviti ka veel head kohvi- ja vorstiõnne.

Paneks selle ka paika. Millal on õige aeg kadrit joosta? Täna on kadripäev, aga eile joosti?

Jah, ikka eelõhtul on kõikide nende usuliste ja maagiliste toimingute puhul. Kui detailidesse minna, siis Kodavere kandis Tartumaal ja Ida-Virumaal käidi selleks, et lambaõnne oleks, ikkagi kadripäeval. Kadri on lammaste pühak ja neile pakuti putru.