Kui seni on riik maksnud erakoolidele raha õpetajate palkadeks ja õpikute ostmiseks, siis alates järgmisest õppeaastast lisanduvad ka niinimetatud «karbikulud» ehk raha hakatakse maksma võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega.
«See oli Reformierakonna palav soov, mina olen sellele ettepanekule vastu alati olnud, nagu ma olen ka vastu olnud igasugusele tasaarveldusele, et Tallinnas õppiva maalapse eest peab linnale maksma. Aga see on samm veel edasi ja võib tõsta hariduskulud väga kõrgeks,» sõnas kultuurikomisjoni juht Kreitzberg, kes ise oli seaduseelnõu menetlemise eesotsas.
«See ei ole kõige riigimehelikum käitumine hariduses, aga mis teha, nii oli koalitsiooni soov. Me vaidlesime ja hääletasime vastu, aga lõpuks nad sõitsid oma häältega ikka üle,» sõnas Kreitzberg.
«Kui väikeses piirkonnas munitsipaalkool rahuldab haridusvajaduse ja kõikidel lastel on koht olemas, siis kujutage ette, kui sinna kõrvale tehakse erakool ja pooled lapsed lähevad sinna. Omavalitsus peab hakkama ülal pidama kahte kooli, kuigi kõik lapsed mahuksid ära ühte,» kritiseeris Kreitzberg. Maakohta erakooli loomise ohtu pidas ta teoreetiliselt absoluutselt võimalikuks. «See loob ka täiendava motivatsiooni erakooli loomiseks,» arvas ta.
«Olukorras, kus linna munitsipaalkoolides kohti tunduvalt rohkem kui lapsi, on tegu siis nüüd maksumaksja raha ebaotstarbeka kasutamisega,» arvas Kreitzberg, pidades selle sätte läbisurumise põhjuseks ainuüksi kildkondlikke huve.
Samas tõdes ta, et erakoolides ei pruugi käia ainult rikaste vanemate lapsed. «Näiteks Waldorfi koolides käib ka selliseid lapsi, kes võib-olla üldhariduskooli ei sobi ja tahavad teistsugust lähenemist. Aga sageli siiski nii on, kujutan ette, et õppemaksud on näiteks Rocca al Mare koolis enamikule päris kõrged ja igaüks oma last sinna ei suuda paigutada,» sõnas Kreitzberg.