EELK päästis kiriku asemel äriprojekti

Narva Aleksandri kogudusele kuulunud Vestervalli 20 kinnistu mõtteline pool on kirjutatud OÜ Kiriku Varahalduse nimele. Foto: Google Street View

Sellal kui Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistoorium jättis Narva Aleksandri katedraali võlausaldaja hooleks, kantis kirikule kuuluv firma mullu endale kogudusele kuuluva ärikrundi pikaajalise hoonestusõiguse.

Äsja teatas EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotist ja likvideerimisest, kuna eelmise kirikuõpetaja Villu Jürjo garantiikirjaga võetud laenu pole võimalik tagasi maksta. EELK keskvalitsus on aga korduvalt kinnitanud, et ei saa koguduse õpetaja tehtud vigade eest endale vastutust võtta ega Narva katedraali päästmisele õlga alla panna.

Samal ajal oli EELK-le kuuluv ja konsistooriumi kontrollitav tütarfirma Kiriku Varahaldus mullu sügisel hakkamist täis, et sisuliselt kantida endale koguduse magusaim krunt Narvas, kuhu on kavas rajada neljakorruseline ärihoone.

Eelmise aasta 13. septembril kuulutas Viru maakohus välja otsuse, millega mõistis kiriku rekonstrueerimistöid teinud Eviko kasuks koguduselt välja 509 000 eurot. Paar päeva varem marssisid koguduse õpetaja ja juhatuse liige Villu Jürjo koos Kiriku Varahalduse juhi Mati Maanasega notari juurde ja kirjutasid mõttelise poole seni kogudusele kuulunud Vestervalli 20 krundist Kiriku Varahalduse nimele. Sellele lisaks seati Kiriku Varahalduse kasuks krundile 30-aastane hoonestusõigus.

Sisuliselt kantis EELK-le kuuluv firma krundi sel moel võlausaldaja käeulatusest minema – seda pole põhimõtteliselt võimalik võlgade katteks müüa. Samal ajal on EELK konsistoorium pidevalt rõhutanud, et kogudus on iseseisev organisatsioon ja Jürjo kui koguduse juht vastutab tekkinud probleemide eest. Konsistoorium pole ilmutanud kuigi aktiivset huvi Narva Aleksandri katedraali päästmise vastu. Ju siis oli ärikrunt EELK-le olulisem kui kirik.

Kantimise oht

Võlausaldaja Eviko esindaja Kerli Kase sõnul viidi koguduse 11 kinnistu hulgast sisuliselt minema selle äriliselt kõige väärtuslikum vara. Ehk oleks Vestervalli 20 müügi abil saanud katta sedavõrd suure osa võlanõudest, et poleks vaja müüa kirikut ega likvideerida kogudust?

«See on arendusprojekt, kuhu on kavas ehitada neljakorruseline büroo- ja kontorihoone,» lausus Kase. Tema sõnul taotleski Eviko ülejäänud kinnistutele kohe pärast seda sündmust kohtulikke hüpoteeke, et vältida ülejäänud vara koguduse alt minema liigutamist. «Meil oli hirm, et nad võivad midagi sellist teha,» lisas Kase.

Kase sõnul tuli talle ka suure üllatusena koguduse teade, mille kohaselt taotletakse nüüd pankrotti. Sellele järgneks ka koguduse likvideerimine. «Sellist lahendust poleks ma nende poolt oodanud,» lausus Kase.

Kui senise kava kohaselt oleks kohtutäitur õige pea koguduse vara müüki pannud, siis nüüd läheb kogu kupatus pankrotipessa ja müüma hakkab pankrotihaldur. Kase hinnangul olnuks läbi kohtutäituri lihtsam saavutada mõistlikke kokkuleppeid, vältimaks koguduse pankrotti. «Oleks saanud läbi rääkida, pealekauba polnud meil ju plaanis Aleksandri suurkirikut kohe esimestel kuudel müüma hakata – ootasime teist lahendust,» lisas Kase.

Kas Kase oleks võinud oodata, et kirik käitub üsna sarnaselt makseraskustesse sattunud ärimehega, kes üritab oma varasid pankrotipesast iga hinna eest päästa? «Ei, kindlasti mitte,» lausus ta. «Kirikuga sõlmitud kokkulepped peaks olema eriti kindlad. Sellist vassimist kiriku poolt poleks osanud oodata.»

EELK konsistooriumi avalike suhete spetsialisti Arho Tuhkru sõnul oli selle kinnistu arendamise plaan koos Narva kogudusega juba enne probleemide teket. «Kui see hoonestusõigus peale võeti, polnud kinnistutele seatud veel ka mingeid õiguslikke piiranguid,» selgitas ta.

Mis huvi on?

Postimees tegi Kiriku Varahalduse juhile Mati Maanasele eile kommentaaride saamiseks mitu kõnet. Lõpuks võttis mees toru: «Mul ei ole praegu aega, mul on koosolek,» teatas ta. «Võib-olla olete (helistanud), aga mul ei ole aega, kas te saate aru!» karjus Maanas telefonitorusse ja lõpetas kõne.

Siis helistas Maanas tagasi ja teatas, et tal on rääkimiseks seitse minutit. «Mis teie huvi on?»

Kiriku Varahaldusel oli kogudusega Maanase sõnul äri- ja büroohoone rajamise koostööleping sõlmitud juba ammu enne probleemide teket. «Kui see pool kinnistut meile võõrandati, polnud sellel ka mingeid piiranguid peal,» lausus Maanas sarnaselt Tuhkruga.

Kas see, et kohtuotsuse ning Kiriku Varahalduse kaasomanikuks tuleku vahele jäi ainult paar päeva, oli ikkagi juhus? «Tähendab, on ta juhuslik või mittejuhuslik, aga meie lähtusime sellest, et kogudusega oli planeeritud koostöö juba ammu enne seda segadust,» lausus Maanas. «Kirikul oli võimalus kogu see vara koguduselt – nagu öeldakse – varju viia, oleks võinud teha, sest vaidlus käis ju enne pikka aega ja varad polnud üldse arestitud,» lisas Maanas. «Me oleks võinud seda teha, aga me ei teinud seda.»

Nagu eespool kirjas, palus Eviko pärast kinnistu minekut Kiriku Varahalduse kätte kohtul seada oma nõude täitmise tagamiseks ülejäänud koguduse kinnistutele kohtulikud hüpoteegid ja seega polnukski nende ümberkantimine enam kuidagi võimalik.