Kohus tunnistas riigi suutmatust võimaldada isal oma lapsega kohtuda

Isa ja poeg. Foto: SCANPIX

Tallinna halduskohus mõistis reedel justiitsministeeriumilt riigivastutuse seaduse alusel mehele hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik pole suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist – võimaldada isal kohtuda pojaga.

Kohus tunnistas Eesti Vabariigi varaliselt vastutavaks efektiivsete seaduste puudumise eest, mis tagaks kohtuotsuse kiire täitmise. Kohtu hinnangul on riigi tegevusetuse tõttu tekkinud olukord, kus kohtuotsuste täitmine ei ole riigi sunni jõuga tagatud ja sõltub vaid heast tahtest. Kohus leidis, et isa kasutas kolme aasta jooksul ära kõik seadusest tulenevad võimalused oma lapsega kohtumiseks ja sunnitud eemalolek oma lapsest on tekitanud mittevaralise kahju.

Isa märkis kohtule esitatud kaebuses, et ametivõimude aastatepikkuse tegevusetuse tõttu on tema ja lapse vaheline side parandamatult lõhutud.

Kohus tunnistas isale tekitatud kahju märkimisväärselt suureks ja mõistis riigivastutuse seaduse alusel talle justiitsministeeriumilt hüvituseks 7500 eurot. Isa nõutud summa oli märkimisväärselt suurem, 20 000 eurot.

Kuigi kohus kehtestas määrusega isa ja lapse suhtlemiseks korra juba 2011. aasta septembris, pole lapse ema lasknud neil kohtuda ja ka kohtutäitur ei suutnud seaduse täitmist tagada.

Harju maakohus tunnistas isa ja ema lepitusmenetluse ebaõnnestunuks juba 2010. aastal ja määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra. Isa pöördus kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust, et isa pojaga kohtuda saaks. Samal ajal esitas lapse ema kohtule avalduse isa ja lapse suhtlemise korra muutmiseks ja lapse hooldusõiguse üleandmiseks ning Harju maakohus määras 2011. aasta septembris esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtlemise korra menetluse ajaks.

Kuna ema ei lasknud hoolimata kohtu määrusest isal lapsega kohtuda, määras kohtutäitur 2012. aasta veebruaris naisele sunniraha 192 eurot. Naine vaidlustas sunniraha otsuse ning see käis läbi kõik kohtuastmed kuni riigikohtu üldkoguni välja. Riigikohtu üldkogu saatis tänavu märtsi lõpus kohtumääruse maakohtule uueks ülevaatamiseks ning maakohus tühistas kohtutäituri otsuse. Samamoodi jõudis riigikohtuni välja ka ema esitatud avaldus isa ja lapse suhtlemiskorra muutmiseks.

Tallinna halduskohus märkis, et kohtutäituril ei ole võimalik pojaga suhtlemist korraldavat määrust täita ning selleks tuleb algatada uus, tõenäoliselt kuid või lausa aastaid kestev uus kohtumenetlus.

Mullu detsembris esitas isa Harju maakohtule avalduse, paludes määrata pojaga suhtlemise korraldamiseks erieestkostja ning rakendada vajadusel jõudu, et ta lapsega kohtuda saaks. Harju maakohus määras tänavu jaanuaris kolmeks kuuks lapse erieestkostjaks Tallinna lastekaitsetöötaja. Jõu kasutamise avalduse jättis kohus läbi vaatamata. Paraku ei toonud asjale lahendust ka erieestkostja määramine, kuna eestkosteasutuse kohustused ei ole seadustes selgesõnaliselt sätestatud. Eestkosteasutus ei püüdnudki kohtumäärust täita ja isal polnud võimalik erieestkostjat mõjutada.

Justiitsminister Andres Anvelt nõustus, et vanema ja lapse kohtumist tagav seadustik on puudulik. Tema sõnul ei kavatse ministeerium Tallinna halduskohtu otsust edasi kaevata.

«Kasutame parem oma töökäsi ja -aega lahenduse otsimiseks, mitte vaidlusega lõpuni minemiseks, sest nagu ka kohus on öelnud, on kohtuvaidluse läbinud isa tänaseks kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi, et oma lapsega kokku saada. Pigem panustame ka ministeeriumi poolt sellele, et selliseid kahetsusväärseid juhtumeid rohkem ei tekiks,» ütles Anvelt.

Ministri sõnul on revisjon selles valdkonnas justiitsministeeriumi tööplaanis juba olemas ja lähinädalatel jõuab Anvelti kätte esimene selleteemaline analüüs. «Kahjuks kohtulahingu läbinud isale see kuigi meeldiv uudis ei ole, sest kiiret lahendust see ei anna,» märkis ta.