Me peame nägema omaenda tutvusringkonnas täiesti normaalseid tüüpe, kes on valmis süüdistama vana hea tava kohaselt alati ohvrit, keda on raseduse katkemiseni pekstud: «Eks ikka tülil ole kaks osapoolt. Ju seal oli ikka mingi põhjus.»
Ja alles siis, kui oleme jõudnud läbi nende juurdunud seisukohtade, süüdistuste ja täielikult empaatiavõimetute netikommentaaride eluohtliku džungli lagendikule, kus puhub kõle sügistuul, ja me saame aru, et end soojemaks inimeseks saame muuta ainult me ise, hakkavad asjad muutuma. Igasuguse muutuse retsept on iseenesest lihtne, kuid selle teostus nõuab sihikindlat järjepidevust.