:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/10/29/3473129t1h4848.jpg)
Haridus- ja teadusministeerium töötas välja mudeli koolikohustuse pikendamiseks, mille kohaselt muutuks kuni 18. eluaastani kohustuslikuks ka põhikoolijärgse hariduse omandamine.
Ministeerium pakkus välja mudeli koolikohustuse pikendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu oli 25-64-aastaste seas erialase hariduseta inimeste osakaal 29,6 protsenti ehk kokku üle 200 000 inimese.
Probleemiks on just suur väljalangevus kutsekoolides, kus keskmiselt 20 protsenti õpilastest katkestab oma õpingud. Nominaalse õppeaja jooksul jõuab lõpetamiseni vaid 51 protsenti kutsekeskhariduse tasemel alustanutest (2011-2013. a keskmine).
Sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski seisukoht on, et probleemile tooks leevenduse see, kui pikendada koolikohustust.
Praegu on kohustuslik vaid põhihariduse omandamine. Kui aga õpilane on saanud 17-aastaseks, ent pole suutnud põhikooli ära lõpetada, siis ei ole haridusasutusel enam kohustust teda koolis hoida.
Haridus- ja teadusministeeriumil valmis seetõttu analüüs, mis pakub välja mudeli koolikohustuse pikendamiseks. Üheks võimaluseks on pikendada koolikohustust aasta võrra ehk kuni õpilase täisealiseks saamiseni.
See tähendab, et alla 18-aastane õpilane, kes on lõpetanud põhikooli, peab astuma kutsekooli või gümnaasiumisse.
Täiendavaid õppekohti poleks vaja
Ossinovski kinnitusel see täiendavate õppekohtade loomist kaasa ei tooks, kuna praegu on õppeasutustes õppekohti rohkem kui õpilasi.
Kohalik omavalitsus vastutaks selle eest, et õpilasel oleks koht põhikoolis, ent pärast põhikooli lõpetamist peaks pakutud mudeli kohaselt võtma õpilase jätkamise eest suurema vastutuse keskvalitsus.
Ministeeriumi mudeli järgi hakkaksid olulist rolli mängima tänavu septembrist maakondades tööd alustanud sihtasutuse Innove juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid.
«Need keskused võiksid olla põhikoolijärgse koolikohustuse täitmise koordinaatorid,» selgitas Ossinovski. Juba põhikooliealist last hakatakse keskustes nõustama, et ta oskaks teha teadlikuma valiku edasise eriala suhtes.
«Juhul kui kutsekoolis või gümnaasiumis õpilane ei saa hakkama ja kool tahab ta sealt välja visata, siis antakse enne teada Rajaleidja keskusele. Keskus võtab probleemse noore üle – pakub karjääri- ja õppenõustamist ja otsib koha, kus noor saab edasi õppida,» selgitas Ossinovski.
Sisuliselt peaks Rajaleidja keskus vastutama selle eest, et õpilane omandaks oma huvidele vastava hariduse.
Kui õpilane on valinud eriala, mis talle siiski ei sobi või on hinnanud oma võimeid üle, siis peaks olema tagatud võimalus vahetada õppekohta.
Infot selle kohta, kas õpilane täidab oma kohustust ja käib koolis, saab keskus Ossinovski kinnitusel siis, kui kõrvutab rahvastikuregistrit ning hariduse infosüsteemi (EHIS) andmeid. «Kui noort haridussüsteemis ei ole, siis Rajaleidja keskus koostöös kohaliku omavalitsusega peaks noore üles leidma,» selgitas Ossinovski.
Minister nentis, et neid, kes ei lähe peale põhikooli kuhugi edasi õppima, on praegu vaid kolm protsenti. Ent muudatus puudutaks tema sõnul ka 20 protsenti, kes kutseõppe katkestavad.
«Ka teadmine, et 9. klassist tuleb edasi minna, motiveerib rohkem õppima,» arvab Ossinovski.
Vaja mõttemuutust ka koolides
Samuti toimuks mõttemuudatus tema hinnangul ka kutse- ja keskkoolides, kus praegu rõhutatakse, et õpilane on seal omal vabal tahtel.
«Kutsekoolide kõrge väljalangemise protsent on põhjustatud osaliselt sellest, et koolid on suhtunud õppetöösse printsiibil, et meie pakume tunde ja noored ise peavad vaatama, kas nad tulevad kohale või ei tule. Tihti see ei toimi, noored jäävad kõrvale.»
Ossinovski sõnul peaksid ka haridusasutused hakkama rohkem järgima õpilaste õppeedukust ning vajadusel suunama neid Rajaleidja keskusesse.
Samuti tuleks muuta õpingud huvitavamaks ja praktilisemaks – juurutama rohkem õpipoisiõpet, mis tähendab, et pool õppeprogrammist läbitakse töökohal.
Ministeerium asub nüüd mudelit arutama erinevate huvigruppidega. Ossinovski nendib, et selle valitsuse ajal kindlasti seadusemuudatuseni ei jõuta, aga eesmärk on lähikuudel vaadata, kuidas reageerib ettepanekule ühiskond.