/nginx/o/2010/08/16/418479t1hc882.jpg)
Tallinna linnapea Edgar Savisaar küsib riigilt lisaraha selleks, et täita uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) linnale pandud uusi kohustusi, milleks praegu riik pole raha eraldanud.
Savisaar küsib riigilt koolide jaoks miljoneid lisakroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna arvutuste järgi läheb tänavu linnal lisaks tarvis üle 75 miljoni ja järgmisel aastal ligi 108 miljonit krooni.
Haridusminister Tõnis Lukasele ja rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas teeb Tallinna linnapea ettepaneku eraldada tänavu vajaminev summa valitsuse reservfondist.
Savisaar kirjutab, et PGS ja uued riiklikud õppekavad panevad kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi, millega kaasnevaid kulutusi polnud võimalik eelarve koostamisel ette näha. «Oleme seisukohal, et täiendavate ülesannete panemisel on riik kohustatud tagama kohustuste täitmiseks vajaliku tulubaasi /.../, kuna vastasel juhul puudub veendumus, et uues PGSis sätestatud haridusalased eesmärgid on riigi jaoks prioriteetsed ning saavutatavad,» kirjutas Savisaar.
Linnapea esitas ka kalkulatsiooni, palju uued kohustused linnale maksma lähevad. Kõige enam – igal aastal 35 miljonit krooni – läheb tänavu maksma just uute õppekavade rakendamine, milleks tuleb soetada uusi õppematerjale ja korraldada õppetööd ümber.
15 miljonit krooni kulub turvalisuse tagamiseks, sest koolides jälgimisseadmestiku väljaehitamiseks ja opereerimiseks kulub umbes 300 000 krooni kooli kohta. Tallinnas on süsteemi vajavaid koole umbes 50, kirjutas linnapea.
Pikapäevarühmade jaoks kulub Tallinnas tänavu lisaraha üle 14 miljoni krooni.
Järgmiseks aastaks on kulud suuremad – näiteks pikapäevarühmade jaoks taotleb Savisaar lisaks ligi 43 miljonit krooni, uute õppekavade rakendamiseks 35 miljonit ja uue kohustusena pandud erakoolide toetamiseks 7,2 miljonit krooni.