Jürgen Tamme: Putini pühkiv puus

Jürgen Tamme Foto: Andres Haabu / Postimees

«Ei, ta pole laps!» ütles prantsuse publitsist Marek Halter vastuseks poliitikakommentaator Alexandre Adlerile, kes võrdles G20 tippkohtumiselt kiiruga lahkunud Vene riigipead üliemotsionaalse lapsega. «Ta on keegi, kes mõtleb,» selgitas Halter, «ta pole malemängija nagu teised liidrid, ta on judoka! See tähendab, et ta on harjunud hakkama saama palju tugevamate inimestega ja kasutama nende mahapanemiseks nende enda jõudu.»

Halter on üks vähestest lääne ajakirjanikest, kes on usutlenud Putinit ning nimetab Vladimir Vladimirovitši oma sõbraks. Mündi teiselt küljelt tasub märkida, et intervjuu toimus Kremli tingimustel ja ettekirjutuste järgi, ning sellel, et Halter saab Putinit nimetada sõbraks, on oma hind – ta peab kaitsma Kremli peremehe poliitikat. Näiteks tuleks Mistralide tehing Halteri väitel lõpule viia, sest me elame kapitalistlikus süsteemis, mida iseloomustavad tema sõnul – just selles järjekorras – pakkumine ja nõudlus.

Mõistagi sõltub kõik sellest, läbi millise objektiivi, millises perspektiivis ja millises raamistikus keegi maailma vaatleb ning sündmusi mõistab. Küll aga viitas Halter millelegi, mis on meie naaberriigi presidendile sügavalt omane. Lühidalt võiks selle kokku võtta Putini judotreeneri sõnadega: «Vastast tuleb esimesena rünnata ja ta maha paisata, et ta ära hirmutada ning sundida ta tunnistama sinu üleolekut!»