Alar Laats: peapiiskop minevikust või tulevikust?

Alar Laats. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop saab kohe pensioniealiseks ning seetõttu  valitakse novembri lõpus uus juht. Millises seisus on EELK praegu ning mis sellest edasi võib saada, arutleb teoloog Alar Laats.

Kõik kirikujuhi kandidaadid on palju komplitseeritumad isikud, kui siin artiklis saan näidata. Ometi võib suhtumises tänapäeva jagada nad laias laastus kahte rühma. Ühe grupi jaoks on maailm ja kirik vastandid. Nende meelest on kirik enam-vähem valmis ja vajab vaid säilitamist. Muidugi saab alati lihvida pisiasju. Teise grupi meelest ei saa maailma ja kirikut vastandada ega isegi mitte lahutada. Selle grupi kandidaatide meelest vajab kirik ise pidevat muutmist ja arendamist. Kumma grupi hulgast ülemkarjane valitakse, näitab lähitulevik. Valik viitab ka sellele, kuhu poole vaatab kirikuliikmete enamik – kas minevikku või tulevikku.

Noorema ja harituma põlvkonna jaoks on EELK kuvand üsna ebameeldiv – väike obskurantistlik moskvaliku maailmavaate ja ugandaliku poliitikaga kirik. Isegi kui see on tegelikkuse karikatuur, iseloomustab see ometi teatud määral kiriklikku reaalsust. EELK pole küll alati olnud konservatiivsete gruppide eksponendiks. Sügaval nõukogude ajal oli kirik tunduvalt tolerantsem. Sellise metamorfoosi on läbi teinud mitmed teisedki postkommunistlikud kirikud.