Nõmmeotsal kasvab alati midagi üle pea

Nõmmeotsa talu perenaine Maie Kuldkepp on meeter ja 58 sentimeetrit pikk. Aga vaadake, missugused kõrged maapirnid see väike naine tänavu kasvatas! Foto: Margus Ansu

Mullu kippusid neil päevalilled kuu peale, kõige pikem viskas välja neli ja pool meetrit. Sel aastal on kasvuga õnnistatud maapirne, mis perutavad nii, et kuuri katusehari ei paista enam välja. Selliseid vigureid teevad tartlastest agronoomide Maie ja Paul Kuldkepi Viljandimaal Vaiblas asuva Nõmmeotsa talu taimed.

«Eks ole nad ju toredad,» muheleb Maie Kuldkepp endast kaks korda pikemate maapirnide juures ja teeb möödaminnes kaharatele taimedele pika pai. «Maapirn on väga kasulik, eriti hea on see suhkruhaigetele. Peale selle pole nende kasvatamisega mingit vaeva.»

Läinud teisipäeval 76. sünnipäeva pidanud peremees Paul Kuldkepp, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor ja neljakordne Eesti meister maadluses, maadleb varase kartuli vaos võõrkakraga. «Jube nuhtlus,» iseloomustab ta pealetükkivat umbrohtu. «Selle võimas juur võtab teistelt taimedelt kõik jõu ära.»

Purikas ja metsik loodus
Maie ja Paul Kuldkepi jõudu võõrkakar ära ei võta, see tühi ei riku ka nende tuju. Nad tegutsevad mõnuga oma 2,8-hektarises talus, mis on üks suur piirideta aed. Kui igal pool laiutav muru välja jätta, siis kõike muud kasvatavad nad nii palju kui vaja ehk nii vähe kui võimalik. «Olen talupoeg ja mu kodu on nagu talupojal,» ütleb Paul Kuldkepp.




Ringkäigul selgub, et ratsionaalsest talupojast eristab Kuldkeppe lõbus meel, sest neile meeldib aias vimkasid visata. Näiteks tiigi keskele saarele tegi peremees väikse tuuleveski ja istumiskoha, kus saab sõpradega juttu puhuda. Veskis hoiab ta ka õlut – et ei peaks juttu pooleli jätma.