/nginx/o/2014/11/07/3500513t1hdea5.jpg)
Keskkonnainspektsiooni kolmas järjestikune reid Narva jõel oli inspektoritele töörohke nagu ka kaks eelmist - seekord tuli jõest eemaldada üle 3000 ebaseaduslikult püügile pandud silmutorbiku.
Inspektsioon eemaldas Narva jõest üle 3000 ebaseadusliku silmutorbiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspetsiooni teatel hõlmas teisipäeval ja kolmapäeval Narval jõel toimunud reid tervet silmupüügiala Narva-Jõesuust kuni Narva linnani. Kontrolliti piirkonda, mida kahe eelmise reidi ajal ei jõutud kontrollida, samuti tehti järelkontrolli varem kontrollitud alal.
«Kahjuks tuli eemaldada selguseta kuuluvusega silmutorbikute jadasid kohtadest, kus me seda alles oktoobris tegime. Seega oli jõutud kuu ajaga uued ebaseaduslikud püügivahendid püügile viia, tõenäoliselt lootuses, et inspektsioon kontrollitud alale niipea tagasi ei tule,» ütles keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.
Inspektorid avastasid kahe päevaga 39 tähistamata ja märgistamata silmutorbikute jada, milles oli ühtekokku 3365 torbikut. Avastati ka üks rikkumine, mis oli seotud kalapüügiloal olevate silmutorbikute arvu ületamisega. Kaluril oli lubatud püüda 314 silmutorbikuga, kuid püügile pani ta 935 torbikut. Kalur ise väitis, et keegi teine on tema jadade külge ühendanud ebaseaduslikke torbikuid.
«Püügil olnud silmutorbikute ehitust ja nende püügile asetamist vaadates oli „käekiri“ siiski sama ja kaluri väide kaheldav,“ märkis Lainjärv. Asjaolude selgitamiseks eemaldati kõik torbikud püügilt ja alustati menetlust.
Kokku on kolme reidi käigus oktoobris ja novembris eemaldatud Narva jõest 10308 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut, millel puudusid nõuetekohased tähistused ja märgistused. Koos väärteomenetluste ajaks asitõendina hoiule võetud silmutorbikutega on püügilt kõrvaldatud 16806 silmutorbikut.
Väärteomenetlust on alustatud kokku kaheksa kaluri suhtes, kes kasutasid püügiks lubatust rohkem silmutorbikuid. Need kaheksa kalurit oleksid tohtinud kalapüügilubade alusel püügile panna 2028 silmutorbikut, kuid püüdsid 6498 torbikuga.
Narva jõe alamjooksul, kus reidid läbi viidi, on lubatud praegu püügile panna kutseliste kalapüügilubade alusel kokku 14 996 silmutorbikut.
«Reidide tulemused näitavad, et silmupüügiga ei ole asjad kaugeltki korras ja kontrollimist tuleb jätkata,» ütles Lainjärv.