Tallinnasse asub igal aastal elama tuhandeid inimesi. Postimees uuris, millised piirkonnad muutuvad järgmise dekaadi jooksul kõige trendikamateks ning populaarsemateks elamupiirkondadeks.
Tallinn 2024: «mägedel» elavad võõrtöölised ja linn kasvab piiridest välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri lõpus levis uudis, et Kalamaja buum hakkab läbi saama ning sinna kolinud hipsterite põlvkond on lapsed saanud ja kolib Tallinna lähiümbruse majadesse. Piirkond on saavutanud oma hinguse ning identiteedi, kuid kõrged kinnisvarahinnad on muutnud selle nišituruks. Kinnisvara arendajad usuvad, et järjest populaarsemaks muutuvad linnaäärsed uued mikrorajoonid ning Kassisaba ja Kadrioru piirkonda asustavad jõukamad linlased.
«Tõenäoliselt on tulevik uusarenduste päralt, enam ei pikita uusi arendusi vanade majade vahele. Piltlikult öeldes, puid ei veeta enam metsa, vaid pigem tehakse arendused tühjale kohale,» usub Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Sooman leiab, et märksõnaks saavad tulevikus eelkõige madalad kõrvalkulud ning eelistama hakatakse uuemaid elamuid. Energiaga seonduv muutub kinnisvaraturul ajas järjest olulisemaks, seda enam, et riik on võtnud suuna, et aastal 2020 peavad majad olema võimalikult väikse energiakuluga. «Isegi, kui nad läbi inflatsiooni või turukasvu vanade ehitiste väärtus peaks tõusma, siis tegelikult võrreldes keskmisega nende väärtus langeb. Seda saab võrrelda autodega, väga kõrge kütusekuluga vana auto leiab ka omaniku, aga küsimus on hinnas,» näeb ette lähiaastate arenguid Sooman.
«Mägede» piirkonda võivad tulevikus elama asuda võõrtöölised. «10 aasta pärast on kõige popim elamupiirkond eestimaalastele teisel pool Soome lahte, sest senised probleemid sotsiaalvaldkonnas on süvenenud. Eelkõige puudutab see nn teist Eestit. Kohalikul turul aga hakkab tasapisi tunda andma vältimatu võõrtööjõu sisselaskmine ning nende jaoks on tõenäoliselt üsna populaarsed just needsamad magalapiirkonnad, kust senised kohalikud teisele poole lahte ära kolivad,» näeb ühe võimaliku stsenaariumina Tallinna elamupiirkondade trendi Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman
Täna on aasta 2014, keegi ei oleks kümme aastat tagasi arvanud, milline on tänane turg – kümme aastat on liiga pikk aeg prognoosimiseks. Märksõnaks saavad madalad kõrvalkulud. Olid ajad, kui inimesed kõrvalkuludele tähelepanu ei pööranud, täna märgatakse neid rohkem.
Piirkondade osas ma välistaksin kallimad tsoonid, eelkõige kesklinna ümbruse. Keskmisel Tallinna elanikul ei ole tõenäoliselt raha osta endale korterit Kassisabas või Kadriorus – need piirkonnad jäävad pigem jõukamate linlaste pärusmaaks. Pigem muutuvad populaarseks äärelinnad. Juba täna on näha, et hakkavad tekkima väikesed mikroasumid Tallinna äärde. Täna arendatakse Kasekodu, kuhu tuleb kokku 320 korterit ja teine koht on Vana-Rannamõisatee ümbruses olev kant, väga populaarne on ka Kadaka tee ümbrus. Atraktiivne asum on ediselt ka Peetri alevik.
Oluline on see, et elanik saab tarbida kõiki linna hüvesid, ta ei pea sõitma tööle mööda kiirteed ja tunneb ennast linlasena. Kindlasti jäävad oma hinguse ja identiteedi saavutanud kohad elama, selles pole küsimust. Nende piirkondade väärtus pigem ajas kasvab. Mida rohkem akendele lillekaste tekib, seda mõnusamaks kogu ümbritsev olustik muutub.
Mis puudutab Koplit, siis see üldine õhustik on seal nii kehv, et selle võtab väga pikalt aega enne, kui piirkonna maine muutub.
Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi
Kümne aasta perspektiivis saaks vaadata kahte erinevat suunda. Üks on see, kuhu kerkivad uued majad ja teiseks see, millised ajaloolised piirkonnad käsile võetakse.
Uute piirkondadena pean väga perspektiivikateks kõike seda, mis jääb Õismäe ja Mustamäe vahele, ehk siis seda tohutut ala, kus juba on olemas Mäepealse, Pöörise ja Hõbemetsa kvartalid. Piirkonnas on endiselt veel palju jäätmaad ja tööstusalasid, mis pikemas perspektiivis muudetakse uueks elupiirkonnaks.
Tõenäoliseks pean Lasnamäe tühjade alade täisehitamist linnaosa kesklinna poolses piirkonnas. Paevälja, Loopealse ning Kumu ümbrus.
Ajaloolistest piirkondadest on perspektiivikaim Kopli. Juba praegu on seal hinnad kasvamas. Maju renoveeritakse, ümbruskonda korrastatakse ja halb maine kaob järjest enam ajalukku. Piirkonnas on omajagu endiseid tööstusalasid, kus tootmist enam ei toimu ning need muudetakse tulevikus samuti elamualadeks. Päevakorral on taas Kopli liinide arendamine.
Kopliga koos muutub trendikaks ka Pelguranna stalinistlik osa Lõime tänava ümbruses. Terviklik, ilusa arhitektuuri ja kõrghaljastusega kvartal, mille elukeskkond on juba paari aasta jagu aina paremaks muutunud.
Rääkides sarnasest arhitektuurist, muutub ilmselt atraktiivseks ka terviklik asum Majaka tänava Peterburi tee poolses osas, kuhu on samuti rajatud palju stalinistlikus stiilis korterelamuid, mille vahel haljasalad.
Muidugi jätkub ka kesklinna tihendamine, aga kui suuri muutusi me selles linnaosas kümne aasta jooksul näeme, eks seda näita aeg ja maksujõulise ostjaskonna rohkus. Tühje parkimisplatse on meil selles kandis palju. Suurematest aladest tooksin kindlasti välja sadama piirkonna ja Tehnika tänava, Veerenni ning Lutheri kvartali vahele jääva suure tühermaa.
Arco Vara Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu
Lähiaja kuumim piirkond on suure tõenäosusega Paldiski maantee suund Seevaldi Selverist kuni Rocca al Mare keskuseni.
Uued arendusprojektid tuleb koondada keskustesse. Keskus ei ole ainult Viru väljak või Raekoja plats, keskused jaotuvad ümber infrastruktuuri järgi. Täna ehitatakse Viimsit omaette suureks keskuseks, miks mitte öelda linnaks.
Rocca al Mare koos Kakumäega on juba täna keskus, kuhu kuulub meelelahutus, kaubanduskeskused, spordiklubid, vaba aja veetmise keskused, koolid, lasteaiad, kergliiklusteed piki merekallast, loomaaed ja palju muud. Antud piirkonna tõmbeartikliks on loomulikult meri ja sellega seonduvad puhkamisvõimalused. Kiire neljarealine Paldiski mnt viib kesklinna südamesse kümmekonna minutiga. Rocca al Mare ja kesklinna vahele jääb veel merega piirnev metsapark.
Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand
10 aasta pärast on Tallinn tõmbekeskus, mujalt piirkondadest tuleb siia rahvast juurde ning sõltumata üldisest rahvaarvu kahanemisest linn siiski kasvab. Inimeste nõudmised eluruumile on pidevas muutumises ning olemasolevad elamud tasapisi vananevad, mistõttu uut eluruumi on alati juurde vaja.
Üks minu arvates muutumatu trend selle perioodi jooksul on keskmise eluruumi suurenemine. Mustamäe vanad majad jäävad langeva kvaliteedi ja väikese pinna tõttu konkurentsis teistele alla. Tallinn on väike ning seetõttu jääb ta ühe keskusega linnaks. Kuigi ka linnaosades on oma väikesed keskused, jääb keskpunkt siiski vanalinna lähedusse. Ent mitte sinna, kus see on praegu ja kindlasti mitte vanalinna.
10 aasta pärast on meil tõenäoliselt uus raekoda, Linnahalliga on midagi ette võetud ning enamik neid projekte, mis on Rotermanni kvartali ja mere vahel, on realiseeritud. Linnakeskus nihkub merele lähemale ning tasapisi põhja poole. Kui vaadata seda mahtu, mis Linnahallist mööda mere äärt kuni Kopli liinideni ootab ehitamist, siis see määrab ära järgmise 10 aasta arengusuuna.
Mere äärt hinnatakse kõrgelt ning kõik ei suuda sinna elama kolida. Seepärast arenevad ilmselt ka mitmed muud piirkonnad. Näiteks Haaberstis on 10 aasta pärast kindlasti mõned väga popid piirkonnad. Õigupoolest alles popiks kujunemas tänu mõnele edukale projektile ja heale infrastruktuurile. Sama stsenaarium saab teoks tõenäoliselt ka Mustamäel. Paraku on nendes kohtades raske kujundada terviklikku imagot, sest piirkonnad on suured. Seetõttu koguvad magalarajoonides populaarsust siiski vaid kindlad kvartalid tänu heale arhitektuurile ja turundusele.
Linnaosad tervikuna 10 aastaga oma mainet märkimisväärselt parandada ei suuda. Küll aga võiks piirkonnana tuhast tõusta Tallinn-Väike ja Tondi vaheline ala, mis on täna ehk veidi alahinnatud, sest potentsiaali pole realiseeritud. Potentsiaali on ning projekte tasapisi ka tehakse. Ärikeskusena hakkab see piirkond mereäärsele alale väga tugevat konkurentsi pakkuma. Teiseks samasuguseks tuhast tõusjaks on Lasnamäe kesklinnapoolsem osa. Hea asukoht, samuti kergelt alahinnatud veel ning esimesed märkimisväärsed projektid juba realiseeritud. Kui kriitiline mass tehtud saab, siis omandab ka see piirkond täiesti uue maine. Seal on väga põnevaid kvartaleid ja võimalusi.