:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/11/20/3539777t1h1e53.jpg)
Evald Okase maalitud Nõukogude Liidu sümboolikaga pannoo, mille taustal Tallinna Linnamäe Vene Lütseum oma õpilasi pildistamas käib, oli tegelikult aastani 2008 kaetud kardinaga.
Täismahus: Okase punapannoo läheb taas kardina taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder rääkis, et kui 1987. aastal valminud Evald Okase pannoo «Rahvase sõprus» samal aastal Eesti NSV ajaloo- ja revolutsioonimuuseumis avati, tekitas see suurt pahameelt.
«Muide, mõisakompleksi ümber oli kavas rajada veel Rahvaste sõpruse park ja Maarjamäe memoriaalini kulgev Sõpruse allee. Kuid sel ajal oli õhus juba lootust ning laulvat revolutsiooni, mistõttu on ka toonases külalisraamatus sissekandeid, mis sisaldavad inimeste valmisolekut tulla appi pannood üle värvima või eemaldama,» meenutas Laurik-Teder.
Pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist otsustati kunstiteos kardinatega katta. «Ilmselt oli see toona ka oluline, kuna nõukogude okupatsiooniaeg oli väga värskelt meeles,» nentis Laurik-Teder.
/nginx/o/2014/11/20/3539425t1hdd3d.jpg)
Pannoo avati publikule alles 2008. aastal koos omariiklusest kõneleva näitusega «Iseolemise tahe».
«Mõte oli juba mõnda aega küpsenud, kuna publiku huvi selle vastu, mis kardina taha on peidetud, oli olemas,» meenutas muuseumi arendusdirektor. «Tegemist on siiski ühe etapiga meie minevikuloost ja ka Maarjamäe lossi enda värvikast ajaloost,» lisas ta.
Taas kardina taha
Pannoo avamine on tema sõnul tekitanud elevust ja ärgitanud kaasa mõtlema teemal, mida nõukoguaegsete monumentaalsete teostega täna ette võtta. «Välisturistidele muidugi on kunstiteos väärtuslik ja põnev eksponaat, mis kajastab nõukogude aega. Küsimus on pigem selles, kuidas sellise sisuga teos asetub mõisa suvesaali konteksti,» ütles Laurik-Teder.
Nimelt plaanitakse Maarjamäe lossi rekonstrueerimise käigus taastada 19. sajandi lõpu suvesaali õhustik, kuhu jääb siiski Okase pannoo alles. Samas plaanitakse see katta elektrilise kardinaga ning avama hakatakse seda haridusprogrammide ja erinevate sündmuste raames.
Selline plaan on muuseumil olnud juba pikka aega.
«Üks põhjus ongi see, et tegemist on ainsa ruumiga, mis on säilitanud suuresti sellise ruumimulje nagu ta suvemõisa ajal, 19. sajandi lõpus oli,» põhjendas Laurik-Teder, kelle sõnul soovitakse külalistele näidata, milline loss algselt oli.
Samuti nentis ta, et kui kurikuulus pannoo on kardinaga kaetud, siis võimaldab see korraldada lossi suurimas saalis rohkem üritusi ja kontserte.
«Siiski ei tähenda see seda, et me Evald Okase pannood tulevikus enam täies ulatuses eksponeerida ei soovi. Selleks üritame koos arhitektide leida sobiva lahendi, et pannood sulgeda ja avada võimalikult lihtsalt ja ilma teost kahjustamata.»
Loss läheb remonti tuleval aastal ning 31. augustil suletakse see publikule täielikult. Ka pannood ootab ees restaureerimine. Maarjamäe loss avatakse külastajatele uuesti Eesti vabariigi 100. sünnipäeval.
«Aktuaalne kaamera» paljastas, kuidas Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi esimese klassi lapsed viiakse igal aastal Ajaloomuusemi Maarjamäe lossi, et korraldada tseremoonia, kus muu hulgas on kohustuslik klassipilt Nõukogude Liidu sümboolika taustal. Kooli direktor Sergei Garanža väidab, et ta ei aja poliitikat, vaid tegeleb laste väärika kasvatamisega ja ajaloo tutvustamisega.
Muuseumipere ei eita, et klassipildid Evald Okase pannoo taustal teevad neid murelikuks. Kuigi muuseum pakub Maarjamäe lossis võimalust tellida haridusprogramme muuseumitöötajate juhtimisel, siis kasutavad mitmed grupid, ka koolid võimalust külastada lossi oma giidiga. Muuseumil puudub sellisel juhul kontroll, mida kunstiteose juures räägitakse.
«Tegemist on Eesti ühe tuntuima ja mitmekülgse kunstniku Evald Okase monumentaalse ja ajastuomase teosega, millel on kõrge kunstiväärtus,» ütles Laurik-Teder, et seda mahavaikida ei saa.
/nginx/o/2014/11/20/3539783t1hb2bb.jpg)
Eesti NSV kultuuriministeeriumi poolt tellitud ajastu vaimule vastav paraadne pannoo pidi saama uue ekspositsiooni suurima saali olulisimaks kujunduselemendiks, mis kinnistaks muuseumi ideelist sõnumit. Kujutatavad teemad kirjutas üksikasjalikult ette Eesti Kommunistliku Partei ideoloogiaosakond. Maarjamäe mõisa kunagise suvesaali otsaseintel on kujutatud võimusümbolid, külgseinad on jagatud temaatilisteks kompositsioonideks, mis propageerivad rahvaste sõprust ja sotsialismi saavutusi.
/nginx/o/2014/11/20/3539453t1hf260.jpg)