Viimsi vabaõhumuuseum tähistas eile retrostiilis vabaõhupeoga oma 30. sünnipäeva ning 60 aasta möödumist Kirovi näidiskalurikolhoosi asutamisest.
Viimsis keerati ajaratas 30 aastat tagasi
Viimsi vabaõhumuuseum avati kolhoosi 30. aasta juubeliks 12. augustil 1980. aastal. Selle ajastu, 1980ndate aastate võtmes peeti ka kogu pidu.
Kutsed soovitasid kohale tulla kolhoosiaegsetes piduriietes, välja olid toodud ülesvuntsitud vanad Volgad ning esinesid tol ajal tegutsenud taidlusgrupid. Õhtu peaesinejana mängis retromuusikat ansambel Regatt.
1980ndad peegeldusid ka pakutavas söögi- ja joogipoolises. Kartulisalat viineritega, singirullid, sefiiritort, kali ehtsast kollasest tünnist ning Žiguli õlu on vaid mõned näited ajastutruust kolhoosipeo menüüst.
Sarvedega viikingikiivrite asemel olid müügihitiks 1987. aastast pärit riidest ja plastmassist nokamütsid, mis olid õigsuse tõestamiseks veel originaalpakendis – pappnööriga pruuni paberisse köidetud.
Mütside müüjad Marko Aasav ja Kaido Siiman olid saagi otsa komistanud tänu õnnelikule juhusele: eelmine omanik otsustas oma garaaži koristades neist vabaneda. Aasavi sõnul tasus investeering end ära – nelja suvega on algsest 8000 nokatsist müüdud üle 7000.
Peoõhtut juhtis Riho Rõõmus, kes isegi Kirovi kolhoosiga seotud olnud. Ta meenutas, kuidas ta 1980ndate lõpus seal komsomolis tegutses ning kolhoosiansambliga Vanaviisi Kremlis Gorbatšovile esinemas käis.
Kirovi kolhoosiaegadest muljetas endine töötaja Jaan Roots. 1966. aastal asus ta tööle kolhoosi ehitusosakonda. Samal ajal alustati Kirovis esimese suure kalatööstuse ehitamist.
«Võib öelda, et olime kalurikolhoosi arenemise tähtsaimate hetkede juures,» rääkis ta. Rootsi sõnul 1960ndate lõpus Kirovi võidukäigule ja õitsengule alus pandigi. «Mõne aastaga kasvas palk 190 rublalt 350 rublani,» meenutas Roots.
Volli Kallion liitus kolhoosiga samuti 1966. aastal ning töötas 30 aastat külmutusseadmete mehaanikuna. Ta meenutas, et põhiliselt tegeleti tursa ja räimega. Nii sprotid kui ka praegused krabipulgad said alguse just Kirovi kalatsehhidest.
Meeste sõnul ei tegeletud Kirovis vaid kalatööstusega. Tehti ka kõike muud, näiteks veini Lati Pats, kausse, liimi, šampooni. Käibel oli olnud ütlus: «Suudame kalast teha kõike. Ainus, mis järele jääb, on kalalõhn.»
Viimsi vabaõhumuuseumi teadur Külvi Kuusk seletas, et Nõukogude ajal oli Kirovi kolhoos nagu riik riigis. Vastupidi linnalegendidele kolhoosis siiski oma raha käibel ei olnud. Küll aga olid talongid, mille eest eripoodidest sai näiteks suitsuvorsti.
Kolhoosil oli oma kool ja lasteaed, muusikakool, kaubandusvõrk, teenindusmaja ning moeateljee.