Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatused, mille kohaselt täienevad riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed tagatised vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas 2015. aasta 1. septembrist.
Doktorandid hakkavad saama lisatoetusi
«Doktorantide sotsiaalsete tagatiste täiendamine on riigipoolne signaal sellest, et riik tunnustab doktoriõpinguid karjäärivalikuna,» märkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. «Ühegi doktorandi sissetulek ei tohi langeda seoses lapse saamisega.»
Seni kehtivad seadused tagavad doktorantidele üksnes ravikindlustuse. Doktoranditoetust ei võeta praegu arvesse vanemahüvitise ega pensioni arvestuses.
«Kui doktoranditoetus ei anna doktorandile sotsiaalseid tagatisi, töötavad paljud doktorandid õpingute kõrvalt, ka väljaspool ülikooli, ega saa vajalikul määral õpingutele pühenduda,» ütles minister Ossinovski. «Sotsiaalse kindlustatuse laiendamine doktoriõpingute ajal soodustab paindlikke töötamisvõimalusi, sealhulgas töökoormuse vähendamist õpingute ajaks või paremal juhul annab võimaluse teha tööelus paus hariduse omandamiseks.»
Vanemahüvitise arvestamisel hakatakse arvesse võtma ka doktoranditoetust
Vanemahüvitise arvestamine doktoranditoetuselt on eelnõu olulisim muudatus. Doktorantidel, kelle sissetuleku moodustavad nii doktoranditoetus kui töötasu, vähenes seni kehtinud korra kohaselt sissetulek lapsehoolduspuhkuse ajal doktoranditoetuse võrra. Samas on enam kui poolte doktorantide töötasu väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui muudatused jõustuvad, arvestatakse doktorandi vanemahüvitis kogu sissetuleku – nii töötasu kui doktoranditoetuse – alusel.
Lapsehoolduspuhkusel olevate doktorantide hulk on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. 2013/2014. õppeaastal viibis akadeemilisel puhkusel seoses lapse hooldamisega umbes kümnendik doktorantidest ehk ligikaudu kolmsada inimest.
Riikliku doktoranditoetuse suurus on praegu 383 eurot kuus. See number ei ole muutunud 2005. aastast saati. Alates 2015. aasta jaanuarist suureneb doktoranditoetus 10 protsenti ehk 422 euroni kuus.