/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
/nginx/o/2009/02/12/132278t1h1ca5.jpg)
Ligi kuu aega tagasi sattus haiglasse Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija, kes sai lõhkepaketi plahvatuse tagajärjel vigastada.
Lõhkepakett saatis ajateenija haiglasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22. oktoobril Kanepi vallas peetud õppusel sai Postimehele teadaolevalt kaevikus viibinud ajateenija viga, kui tema juurde visati imitatsioonivahend. Kannatanule anti kohapeal esmaabi ning toimetati edasi Võru haiglasse. Vigastada sai ajateenija jalg ning anonüümseks jääda soovinud allika sõnul võib ta halvimal juhul invaliidiks jääda.
«Õppusel kasutati imitatsioonivahendeid, sealhulgas lõhkepakette. Enne niisuguste imitatsioonivahendite kasutamist viiakse õppustel osalejatele läbi ka ohutustehniline instruktaaž. Õnnetusjuhtumi täpsete asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks alustasid 2. jalaväebrigaad ja sõjaväepolitsei distsiplinaarmenetlust,» selgitas Kuperjanovi jalaväepataljoni pressiesindaja nooremleitnant Jaanika Ojakõiv.
Vigastatud ajateenija viibis esialgu ravil Võru haiglas ning seejärel pataljoni meditsiinikeskuses. Ligi neli nädalat pärast õnnetust ehk teisipäeval sai ta vanemate palvel linnaloa. «Hetkel linnaloal viibiva ajateenija tervislik seisund on stabiilne ja Kuperjanovi jalaväepataljon loodab tema peatsele paranemisele ning teenistusse naasmisele,» ütles Ojakõiv.
Postimehele intsidendist kirjutanud lugeja muretses, et kaitsevägi üritab juhtumit varjata ning teo eest vastutavad inimesed pääsevad karistuseta.
Endiste kaitseministrite Urmas Reinsalu ja Jaak Aaviksoo sõnul ei ole kaitsevägi kunagi üritanud õnnetusjuhtumeid maha vaikida. «Minul pole mingit teavet selle kohta, et kaitsevägi ajateenijatega juhtunud õnnetusi kinni mätsiks,» kinnitas Reinsalu. «Mina endise kaitseministrina ei saa öelda, et minu ametiajal oleks olnud mingeid jälgi sellest, et kui ajateenijatega mingeid õnnetusi juhtub, ei menetletaks neid nagu kord ette näeb.»
Aaviksoo märkis, et kellelgi pole õigust teist inimest vaikima sundida. «Mul pole ühtegi põhjust arvata, et kaitseväes oleks olukord erinev mõnest teisest organisatsioonist. Keegi ei kipu õnnetusjuhtumitest heal meelel teatama.»
Küsimusele, kas ajateenijatega juhtunud õnnetustest peaks avalikkust teavitama, kuna meessoost Eesti kodanikud on kohustatud kaitseväes teenima, vastas Aaviksoo: «Ma arvan, et tuleks kaaluda, mida see praktikas tähendab. Ma ei näe põhjust kehtestada kaitseväes mingi erikord.»
Reinsalu hinnangul on kaitsevägi juba piisavalt avatud. «Eesti kaitsevägi on rahvavägi ja on üpris avatud. Avatud suhtlemiskultuur on igati mõistlik ning kaitsevägi on osa ühiskonnast ja rahvas usaldab ja tajub seda nõnda.»
Viimati meediasse jõudnud ajateenijaga juhtunud õnnetus oli tänavu märtsis, kui ühe noormehe pea jäi haubitsa vahele. 2011. aasta märtsis kaotas ajateenija metsalaagris plahvatanud lõhkepaketi tõttu ühe käe sõrmed. 2004. aasta märtsis sai kaks Kuperjanovi ajateenijat lõhkepaketi plahvatuse tagajärjel vigastada. Lõhkepakett vigastas üht ajateenijat ka 2003. aasta novembris.