«Oli kuus esimest ööd. Nagu oleks valmistunud olümpiamängudeks või Normandia dessandiks,» meenutab tänavu kahekümnendat sünnipäeva tähistava ööklubi Amigo toonane programmijuht Paul Pihlak, kes juubelipeol ka diskorina üles astub, esimesi töö-öid aastal 1994.
Tallinna vanima klubi esimesed ööd: lõhutud pudelid ja järjekord tänavale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Harjutati kõikvõimalikke stsenaariume, lõhuti palju pudeleid, joodi ennejoomatuid kokteile, testiti võimendust, valgust, baariseadmeid, närve ja käelist osavust» meenutas ta. «Suur õhin oli, nagu 94ndal aastal kõike õhinaga tehti, olgu see ajaleht või autosalong. Asukoht-asukoht-asukoht oli muidugi tähtis, aga juhuse hooleks ei jäetud midagi.»
Juba enne avamist oli ukse taga järjekord, mis nädalalõppudel lookles tavaliselt kuni Viru tänava jalakäijate ülekäigu foorini. Kell 21 avati uksed ja veerand tundi hiljem oli tantsuplats inimesi täis. Nii oli see aastaid. «Kõlab nagu muinasjutt? Oligi,» muheleb Pihlap. Esimesteks esinejateks olid Airi Allvee & Hot Pipes, Kolumbus Kris, Compromise Blue ja Laine.
Kuidas on rahva joogisoovidega? «Külastajate maitse on läinud aina mitmekülgsemaks, osatakse küsida väga erinevaid jooke. Algusaegadel oli gin-tonic juba äge kokteil küll, nüüdseks on valik tohutult laiem nii markide kui kokteilide osas,» räägib ööklubi juht Taavo Raag.
Kui palun Raagil ja teistel baarmenitel meenutada kõige kreisimaid ja ägedamaid sündmusi Amigo ajaloos, jäävad nad kindlaks: Amigo on 20 aastat populaarsena püsinud tänu oma külaliste kreisidele, südamlikele ja unikaalsetele pidutsemistele, aga «what happens in Amigo stays in Amigo.»
Üks baarmen lubas pärast pensionile jäämist oma kogemustest Amigos raamatu kirjutada, aga sinnani peab mitu head aastat veel ootama. «Kaaspidutsejate suhtes tuleb olla tähelepanelik, muus osas ollakse Amigos üsna liberaalsed – selliselt üks hea pidu sünnibki,» arvab Raag.
Armukesed, priiskajad, isegi koera sünnipäev
Amigo personal on näinud ja kogenud aga enamvähem kõike: paarid on palunud baarmene ja baaridaame nii tülis tunnistajaks kui oluliste tähtpäeva tähistamisele. «Vähemalt korra nädalas kuuleb baaritöötaja tellimust vastu võttes, et: «siin me oma naisega kohtusime» või: «tehke meile mingi eriline jook, sest meil on kas sünnipäev, pulma-aastapäev, kohtumise aastapäev jne jne.» Isegi koera sünnipäeva on käidud tähistamas, ehkki koeraga siiski sisse ei pääse.
Alati muidugi ei taha külastajad seda aktsepteerida: näiteks soovinud keegi daam ööklubi külastada oma pisikese kotikoeraga. Lemmikloomade keeldu sisekorra eeskirjades polnud ning daam nõudis resoluutselt oma looma sisselaskmist. Sissepääsu administraator leidis lahenduse: «Kui vana te koer on ka?» Selgus, et kolmeaastane. «Nojah, kahju küll, aga alla 21 eluaasta ööklubisse sisse ei lasta,» vastanud nutikas administraator.
Baaris on tööl kogenud baarmenid ja baaridaamid, kuid kunagi on ka nemad rohelisena alustanud. Üks Soome klient tellinud näiteks «tupla Vana Tallinna» ehk topeltkoguse Vana Tallinna likööri. Noor baarmen ulatas kliendile pitsi Vana Tallinna ja … «Tupla» šokolaadi.
Kunagi väisanud Amigot päris tihti üks abielus ärimees iga kord erineva naisega, kes polnud mehe ametlik kaasa. Ühel korral saabudes hõikas aga juba kaugelt, et: «olen siin esimest korda ja tulen koos abikaasaga». Teenindajatel, kes ollid harjunud ärimeest tuttavlikult nime pidi tervitama, nüüd tuli teha nägu, et pole meest kunagi näinudki. «Jah, baaritöötajad on nagu advokaadid, kes ei saa kliendi saladusi välja lobiseda,» muheleb Raag.
Muide, ka Kaido Höövelson alias Baruto töötas enne Jaapanisse siirdumist Amigos turvamehena, kus suurt kasvu noormees oli üle teiste peade märgata. Täna töötab Amigo garderoobis veelgi pikem härrasmees, kuid tema sumokarjäärist ei unista.
Mängige Tiinale!
Tavalised on palved bändil kedagi tervitada, kas sünnipäeva või mõnel muul puhul. Kord oli aga bändiga kokku lepitud, et õnnitlemiseks tuleb laulma keegi «rahva hulgast» ja esitab oma laulu Tiinale (õige nimi on ööklubile teada). Bänd teataski demonstratiivse ohke saatel, et nemad soovitud laulu ei tea. «Rahva seast» tuikunud siis lava suunas räsitud olemisega, pulstunud habeme ja katkiste prillidega tegelane.
Tiina juba palus valjuhäälselt, et ta ei taha mingit parmu esinema, mängigu bänd aga edasi. Kui «rahvamees» oma suu lauluks lahti tegi, siis tuikumine kadus ja tuli välja, et tegu on ooperilauljaga, kelle Tiina abikaasa oli palunud naisele üllatust tegema. Ülimalt kauni aaria lõpuks ronis abikaasa ka ise lavale ja üheskoos maskeeringu maha võtnud solistiga soovisid bändi saatel Tiinale õnne.
Mummi ja sakummi!
Aastaid käis üks külaline kord paari kuu tagant pidutsemas ja ostis iga kord 40-50 pudelit kallist Mummi šampanjat, mille siis ööklubi külaliste seas laiali jagas. Mees tuli alati üksi, kuid «minu kulul» tähendas, et õhtu lõpuks oli ta sõbrunenud juba paljudega ja meeleolu oli kõigil laes.
Amigo baar on küll rikkalik, kuid maailma kõiki marke ei sisalda. Üks «kõvemaid» argumente võimatu nõudmisel kipub olema väide, et: «teie peadirektor on mu vana sõber ja ma lasen teid lahti lasta, kui te kohe mulle seda ei paku.» Baarmenil on olnud mitu korda hea võimalus «vana sõber» leti kõrval seisnud peadirektoriga tuttavaks teha.
Kord vedas üks mees sõbraga kalli šampuse peale kihla, et kutsub baaridaami tantsupõrandale tantsima. Rahvast polnud veel palju ja kas siis baaridaam kade oli – tants tehtud ja kallis šampus müüdud. «Võib öelda, et võitsid kõik peale kihlveo kaotanu, kes aga härrasmehena šampuse sealsamas välja ostis ja lahti tegi,» räägib Raag.
Hea pidu, parimad bändid
«Algusest peale on Amigo mõte olnud pakkuda head pidu, vastavalt siis head tantsumuusikat ja hubast keskkonda. Muusikavalik on loomulikult ajas täienenud ning interjöör kaasajastunud, kuid keskne põhimõte muutunud pole,» räägib Raag.
«Esinejate valik on lai, laval on nii Eesti muusikalegende kui noori uustulnukaid, peaasi, et esineja oleks nö. kvaliteedimärgiga. Kolmel õhtul nädalas esinevadki Eesti parimad bändid, regulaarselt on laval rahvusvahelisi tantsumuusika staare. Muidugi võib hotelli all paiknevas ööklubis leida rahvuseliselt üsna kirju seltskonna, kuid publiku enamik on kohalik – tänu sellele ongi Amigo nii kaua populaarsust hoidnud,» leiab ta..