/nginx/o/2010/08/13/417448t1hac02.jpg)
Eesti pered on hakanud tasapisi suurenema, mida näitab esimese lapsena sündinute arvu vähenemine laste üldhulgas.
Eesti pered suurenevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki üksiklapsega peresid on kõige rohkem, on statistikaameti andmetel nende osakaal kõikide perede üldarvus vähenenud.
«Perekond hakkab vähehaaval suurenema,» kinnitas statistikaameti vanemstatistik Kalev Noorkõiv. «Suurenenud on teise, kolmanda, neljanda ja isegi viienda lapsena sündinute arv.»
Kui 2008. aastal oli perre esimese lapsena sündinuid 7609, siis mullu oli neid vähem - 7210.
Teise lapsena sündinuid oli mullu 5552 (2008. aastal 5524), kolmanda lapsena sündinuid 2093 (2008. aastal 2029), neljanda lapsena 571 (2008. aastal 535) ja viienda lapsena 196 (ülemöödunud aastal 168).
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ei julgenud nende numbrite põhjal mingit väga kapitaalset muutust diagnoosida, kuigi üldiselt on selline positiivne suundumus viimastel aastatel paista olnud: «Väikeseid kõikumisi neis numbrites on mõnda aega. Kõigest hoolimata on neljandate-viiendate laste osakaal meil siiski küllaltki tagasihoidlik ja kui ta ka pisut suureneb, see väga palju perestruktuuri ei muuda.»
«Kui lihtsalt sünde pisut rohkem on, tähendabki see ka just teiste, kolmandate ja neljandate laste sündide suurenemist. Kuid trend sündimuse suurenemisele on rida aastaid meil olnud, kuigi mõõdukas,» sõnas ta.
Põhjusteks pidas Tiit nii teatud väärtushinnangute muutumist kui üldiselt inimeste elujärje paranemist - kui viimaste aastate masu välja jätta. «Ilmselt töötab kaasa ka vanemahüvitis. Kui mingi hetk lükati laste sünde edasi, siis nüüd hakkab see periood mööda saama,» lisas ta.
«Kõige olulisemaid asju on aga vist sellisest üleminekušokist väljatulemine, et elu läheb normaalseks. Eestlased on lapsi ju alati väärtustanud. Ei ole enam hirmu tuleviku ees, mis oli 1990ndatel, kui ei tihatud otsuseid vastu võtta,» arvas demograaf.
Abieludesse sünnib alla poole lastest
Statistika näitas ka, et abielus sündinud laste arvu vähenemine on viimastel aastatel peaaegu stabiliseerunud. «Arv langes mullu veel vaid kümnendiku protsendi võrra, tundub, et on jõudnud sellele tasemele, kust enam palju ei saa langeda,» sõnas Noorkõiv. Mullu oli abielus sündinud laste osatähtsus 40,8 protsenti, kui aasta varem oli see 40,9 protsenti.