Eesti liputajad ja pedofiilid saavad nõustamisliini

Foto: SCANPIX

Enesetapumõtted, HIV, kriis? Iga mure jaoks on tugiliin. Uuest aastast saavad telefoni teel abi ka seksuaalhälbega inimesed.

Külli Friedemanni, nõustamisliini projektijuht Eesti Abikeskustest, ütles, et uus tugiliin on mõeldud inimestele, kellel peas tumedad mõtted, aga kes pole veel üle piiri astunud. Nad tunnevad näiteks seksuaaltungi laste vastu. Või on seksuaalsuhtes vägivaldsed. Vajadusel suunatakse nad ravile. Mis liini numbriks saab, veel teada ei ole.

«Nõustamisliin anda signaali, et kõik ei ole veel kadunud, kui peas keerlevad [ohtlikud] mõtted - et võib veel abi saada ning oma tunge kontrolli all hoida,» ütles Friedemann. Tema sõnul on tähtis abi otsida ja telefon on esmaseks nõustamiseks kõige lihtsam ja kiirem viis. Projekti rahastab Norra finantsmehhanism ning eesmärgiks on kuue kuu jooksul nõustada 500 inimest.

Nõustamisteenus on anonüümne ning avatud kõigile, kes tunnevad muret oma seksuaalsuse pärast. Idee kasvas Friedemanni sõnul välja tehtud uuringutest ning teiste riikide kogemusest. Sarnane nõustamisliin on näiteks Hollandis ja Rootsis.

Eesti abikeskuste andmetel jõuab erinevate organite huviorbiiti päevas umbes kolm lastevastast seksuaalkuritegu. Uuringud näitavad ka, et üldse jõuab seksuaalkuritegudest politseini vaid iga kümnes juhtum. Nii et nõudlust selle liini vastu peaks olema küll. Iseasi, kas ründajatele meenub enne tegutsemist telefonitoru tõsta.

Seksuoloog Imre Rammul, kes koostas ravijuhist seksuaalkurjategijate menetlemiseks, ütles, et eeldused seksuaalkuriteoks on tavaliselt kaasa sündinud. Need on seotud isiksusehäiretega, kuigi mingi roll on tema sõnul ka juhusel. «Näiteks seksuaalselt lapseeas kuritarvitatud isikute hulgas on rohkem seksuaalkurjategijaid,» ütles Rammul. «Aga ei ole nii, et kõigist seksuaalselt kuritarvitatud lastest saaksid seksuaalkurjategijad.»

Telefoninõustamisest oleks Rammuli arvates kasu küll, sest praegu keskendutakse Eestis seksuaalkurjategijatega tegelemisel isiku isoleerimisele. Rammul ütles, et raskete seksuaalsete roimade puhul on see muidugi täiesti mõistetav, aga kergemate juhtumite puhul oleks ründajatel vaja ravi: psühholoogilisest nõustamist, ravimeid või teraapiat.

Kas teadsid?

• Pedofiilid moodustavad 60 protsenti eakatest seksuaalkurjategijatest
• Sageli on pedofiilid vanusegrupis 40-70 aastat.
• Kolmandik pedofiilidest eitab täielikult toimunut. Paljude jaoks ei toimu pedofiile akt siis, kui see on läbi viidud – toimunuks muudab selle alles ülestunnistus.
• Pooltel pedofiilidest on ka ärevushäired, üle poolte afektiivne häire või muu isiksusehäire
• Enamus ahistatutest ei muutu ise suureks saades pedofiilideks.

Allikas: Riigikantselei, Ravijuhis seksuaalkurjategijate menetlemiseks