/nginx/o/2012/09/11/1313370t1h3b98.jpg)
«Tänapäeva kurtisaan, väga glamuurne ja haritud. Anaalseks ekstratasu eest, oraali eest peale maksma ei pea,» kõlab üks kuulutustest internetisaidilt sexytallinn.com, mis reklaamib end kui tutvumiskuulutuste lehte, ent enamik kuulutusi pakub ühemõtteliselt kas seksteenuseid või erootilist massaaži. Sotsiaalministeeriumi hinnangul võib seksikuulutuste taga näha organiseeritud prostitutsiooni.
Valdavalt pakutakse end välja kui «kõrgetasemelist eskorti» ja ollakse ilmselt orienteeritud pealinna külastavatele turistidele, sest suurem osa kuulutustest on koostatud inglise ja soome keeles. Tunniajase tavaseksi eest nõutakse 70-150 eurot, sooduspakkumistega peibutajad lubavad grupiseksi 140 euroga ning mõneski kuulutuses rõhutatakse, et seks käib ainult kondoomiga. Mõnel juhul tõstetakse esile, et oma keha müüja on nõus tulema ka hotelli või siis pakutakse teenust südalinnas asuvas korteris.
Politsei jälgib
«Selliseid keskkondi ja interneti lehekülgi, kus inimesed panevad üles kuulutusi, on päris hulgaliselt. Kuulutused, kus naised ja mehed otsivad kaaslasi ja seksipartnereid, avaldatakse ka meil täna erinevates lehtedes. Eesti riigi seadusandlus ei keela ühelgi täisealisel inimesel seksiteenuseid raha eest pakkuda ehk siis n-ö oma keha müüa, kaasa arvatud siis kuulutuste lisamist,» selgitas politsei pressiesindaja Helen Uldrich.
«Keelatud on aga seksi vahendamine ehk siis kellegi teise inimese kasutamine seksiteenuste osutamisel ja selle läbi raha teenimine. Politsei teeb selliste portaalide üle ka järelevalvet ning on aastate jooksul tuvastanud mitmeid vahendamise juhtumeid ning alustanud ka kriminaalmenetlusi.»
Ajaleht Pealinn tõdeb samateemalises artiklis, et kehamüük käib internetiportaalide vahendusel niisama vilkalt kui teatripiletite müük ning politsei sõnul seda reguleerida ei saa. Ka justiitsiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Anu Lepsi sõnul pole põhjust netilehtede tegevusse sekkuda, vahendab Pealinn.
«Oleme oma töö käigus analüüsinud Eesti ja lähiriikide prostitutsioonipoliitikat, sh seksuaalteenuste ostu ja osutamist puudutavaid regulatsioone, ning leiame, et prostitutsiooni vahendamine on Eestis reguleeritud piisavalt,» lausus Leps väljaandele.
Ettevõtlus või juhutulu?
Ent kui kuulutuses on märgitud hind, kas tegemist on teenusega? Maksu- ja tolliamet selgitab, et rikkumise olemasolu kirjeldatud juhtumis sellest, kui korrektselt deklareerib teenuse osutaja oma tulusid ja ka käivet, kui tegemist on käibemaksukohustuslasega. «Kui keegi nö müüb ennast tulu saamise eesmärgil, siis on juriidiliselt tegemist ettevõtlusega ja ta peab teenust pakkuma FIEna või läbi juriidilise isiku. Kui tegemist on juhusliku tuluga, siis ettevõtlust registreerima ei pea – teenitud tulu saab füüsiline isik oma tuludeklaratsioonis deklareerida muu tuluna,» vahedas ameti pressiesindaja.
Soomes või Itaalias seksikuulutused keelatud
Kuigi Eesti politsei sõnul ei saa seksivahenduslehtede vohamist kuidagi ohjeldada, on näiteks Soomes ja Itaalias (kus prostitutsiooniga seotud seadusandlus sarnaneb Eesti omaga) seda siiski suudetud. Tõsi küll – ka Soomes ja Itaalias on võimalik interneti kaudu seksi osta, kuid sel juhul on tegemist kas rahvusvaheliste lehtedega või tutvumisportaalidega, kus seksi ost-müük käib varjatud moel, vahendab Pealinn.
Eesti «tutvumisportaalide» ülalpidajad näikse ka ise aduvat, et nende tegevus balansseerib seaduslikkuse piirimail, ning on lehtedele üles pannud teenuse kasutamise tingimused, mis tegelikult peaksid välistama seksimüügi kuulutuste ülespaneku.
Kuulutuste taga kupeldajate käsi
Enamasti pole nende kuulutuste taga kõrge libiidoga preilid või prouad, kes on ühendanud meeldiva kasumlikuga – kuigi just nii võib näida. Väga paljude teenust pakkuvate naiste tegevust juhib kupeldaja karvane (vahel ka sile) käsi ehk neis portaalides käib sõna otseses mõttes kuritegevus.
Kas sellised veebilehed (või nende omanikud) tegelevad kupeldamisega või sisuliselt prostitutsioonile kaasaaitamisega, küsib Pealinn. «Minu isiklik arvamus on see, et kui tahetakse prostitutsiooni vahendamisele piiri panna, peaks leidma sobiva paragrahvi küll,» ütles väljaandele sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Kristiina Luht.
«Meie aastatepikkune kogemus ja info ütlevad, et enamasti need internetilehtedel kuulutajad ei paku teenust omal käel,» nentis Luht. «Suurem osa kuulutusi tuleb tõenäoliselt mõnelt üksikult IP-aadressilt ning sama lugu on telefoninumbritega, neid võib olla hirmus palju erinevaid, aga tegelikult on paljudel samad näod taga.» See tähendab, et tegemist on organiseeritud prostitutsiooni, mitte lõbusate naiste kohustustevaba ja tulusa ajaveetmisvormiga, nendib Pealinn.