Õiguskantsler loobus Tallinnaga eralasteaedade toetuse pärast vaidlemast

Lasteaed Foto: Laura Oks

Ehkki õiguskantsler Indrek Teder leidis, et Tallinna linnavalitsuse eralasteaias käivatele lastele toetuse maksmist puudutav määrus on osaliselt põhiseadusvastane ning soovitas linnavalitsusel tingimusi paindlikumaks muuta, jäi linn oma seisukoha juurde.

Õiguskantsleri avalike suhete nõunik ütles, et Teder ei kavatse sellel teemal Tallinnaga enam edasi vaielda. 

Teder saatis septembris Tallinna linnavalitsusele märgukirja, milles tegi ettepaneku eralasteaedade toetamise korda parandada.

Õiguskantsler leidis, et osa suvel kiiruga muudetud määruse punkte pole põhiseadusega kooskõlas lapse parimate huvide järgimata jätmise tõttu ning seetõttu, et nad pole üheselt arusaadavad. Nii osutas ta tähelepanu kahele punktile, mis ütlesid, et toetust makstakse tingimusel, et laps on kantud Tallinna hariduse infosüsteemi ning vanem on taotlenud lapse vastuvõttu kolme munitsipaallasteasutusse. Samuti pidas Teder probleemseks taotluste esitamiseks määratud tähtaega.

Ühtlasi soovitas ta linnal muuta eralasteasutuse toetamise tingimusi paindlikumaks, et linn võiks erandjuhtudel maksta eralasteasutuse toetust ka nende laste eest, kellele linnal on pakkuda koolieelses munitsipaallasteasutuses kohta, ent kelle lasteaia vahetus võib oluliselt kahjustada lapse huve.

Tallinn teatas õiguskantslerile vastuseks, et nõustub kahe määrusepunkti mitmetimõistetavusega ning kaalub nende muutmist. Samuti lubati määruse jõustumisaeg 15. augustilt septembrisse lükata.

Muus osas jäi linnavalitsus aga oma seisukoha juurde. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart rõhutas oma vastuses, et linn maksab eralasteaedades käivatele lastele toetust vabatahtlikult, seadus seda ei kohusta. Seega on nad seisukohal, et täiendavate võimaluste loomisega ei kahjustata kellegi huve.

«Tallinna Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal saab öelda, et eralasteasutustes käivast 636 Tallinna lapsest oli enne määruse andmist munitsipaallasteasutusse koha taotlejana infosüsteemi kantud ainult 230 last. 406 last kanti infosüsteemi peale määruse andmist. Seega väidame, et olulise hulva vanemate huvi on saada linnalt toetust eralasteasutuses käimiseks, mitte kohta munitsipaallasteasutuses ning eralasteaia koha kasutamine ei ole enamuses lapsevanema sundvalik,» kirjutas Kõlvart.

Samuti selgitas ta, et laps ei pea lasteaeda vahetama kohe, kui talle munitsipaallasteaias kohta pakutakse, vaid lapsevanem võib seda järgmisse aastasse või enamgi edasi lükata.

«Vanem ei pea eralasteaia toetuse taotluses põhjendama, miks ta pakutud kohta kohe vastu ei võta. Vanemal on õigus muuta tehtud lasteasutuse valikuid ning muutuste tegemise õigus ei ole takistuseks eralasteaia toetuse taotlemiseks. Juhtum, et laps käib mitu aastat eralasteasutuses ja vanemale pakutakse munitsipaallasteasutuse kohta alles aasta enne kooliminekut, ei ole tõsieluline,» leiab abilinnapea oma kirjas.

Linnavalitsus leiab ka, et pole põhjendatud erandite võimaldamine eralasteaia toetamisel, sest linnalasteaedades on loodud kõik võimalused, ka terviseprobleemidega lastele.

Samuti leiab linnavalitsus, et laste õigused ja huvid on igati kaitstud ja tagatud.  

«Lasteaiakoha vahetuse küsimuses oleme seisukohal, et õppeaastat vahel koha vahetamine ei kahjusta kuidagi laste huve, sest lastel on liikumisi nii rühmast rühma kui ka ühe lasteasutuse sees, samuti on meil lasteasutusi, mis paiknevad erinevates hoonetes ning lasteasutusi, kus on vaid sõime- või aiarühmad. Kõigil nendel juhtudel toimub laste liikumine uud keskkonda, vahetuda võivad nii rühmakaaslased kui ka õpetajad, muutuda võib lastaiahoone, kus laps käib. Tänapäeval muudavad vanemad sageli elukohta ja seoses sellega ka lasteaiakohta ühest asutusest teise, seega mitte kõik lapsed ei ole ka munitsipaallasteasutuses käies ühes ja samas keskkonnas sõimest koolini.»