Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi sotsiaalministeeriumile ülesandeks valmistada ette eelnõu avalik-õigusliku proviisorite koja loomiseks, samuti koostada loetelu tervishoiuteenustest, mida võib hakata apteekides osutama.
Apteekide arvu reguleerimiseks luuakse avalik-õiguslik proviisorite koda
Maapiirkondades apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks otsustas sotsiaalkomisjon algatada ravimiseaduse muutmise, mille järgi pannakse tulevikus maa-apteegi loomise kohustus üldapteegi tegevusloa omajale, kes on Eesti suurematesse linnadesse asutanud vähemalt kümme apteeki ja kelle tegutsemine on kokkuvõttes kõige tulusam.
«Lisaks andsime sotsiaalministeeriumile ülesande ette valmistada eelnõu avalik-õigusliku proviisorite koja loomiseks,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE).
Samas jäädi apteekrite liidu kriitikat pälvinud idee juurde, et apteegiturg linnades jääks alates juunist küll vabaks, ent edukamad linnaapteekide omanikud peaksid ka maal apteeke pidama hakkama. «Seda on vaja praegu ja kohe. Sellist kohustust saab apteekidele panna. Kui kehtestada maksud ja apteeke ei looda, siis pole sellest inimestel ikkagi kasu,» põhjendas ta. «Eraldised riigieelarvest ei tule aga nii kasumliku äri juures kõne allagi, seda meelt olid komisjoni liikmed küll.»
Eelnõu järgi saaks apteegi loomist nõuda vaid selline maa-omavalitsus, kelle vähemalt 2000 elanikule jääb lähim apteek kaugemale kui 30 kilomeetrit. Apteekrite liit nimetas seda muudatust kosmeetiliseks, sest selliseid omavalitsusi on vaid mõni üksik.
«Jah, ongi. Täna on meil apteegiteenusega päris hästi, peaaegu kõigis kohtades, kus ravimiameti hinnangul apteek asetsema peaks, on see ka olemas,» nõustus Pikhof. «Plaanitavat meedet ei olekski vaja massiliselt kasutada, see olekski tagavaravariant juhuks, kui mõnes piirkonnas vajalik apteek kinni pannakse või kusagile on vaja apteeki luua. Seda hakkab ütlema ikkagi ravimiamet, kas on konkreetsesse piirkonda apteeki vaja, sest muidu tahab iga kohalik omavalitsus endale apteeki.» Enne kohustuse panemist otsitakse konkursiga ka vabatahtlikke soovijaid.
Samuti kohustas komisjon ministeeriumi koostama loetelu tervishoiuteenustest, mida apteegis võidakse osutada. «Täna osutavad nad ainult apteegiteenust. Proviisorid ootavad pikisilmi loetelu tervishoiuteenustest, mida nad võivad osutada ja tahavad täit selgust ka rahastamise kohta,» lausus Pikhof. Näiteks oli komisjonis juttu puukentsefaliidivastaste süstide tegemisest, vererõhu mõõtmisest jms.
Istungil osalenud tervise- ja tööminister Urmas Kruuse toetas sotsiaalkomisjoni otsuseid.