Viljandi maavalitsus loodab saada riigilt lisaraha, et hoida maakonnas busse sõitmas, sest senise dotatsiooniga jätkates võib juhtuda, et veel sel aastal tuleb mõni liin käigust ära võtta.
Viljandimaa küsib riigilt bussiliinide sulgemise vältimiseks miljoneid
Kuu aega tagasi sai maavalitsus maakonnas inimesi sõidutavalt bussifirmalt Mulgi Reisid kirja, milles ettevõte teatab, et on poole aastaga saanud 1,2 miljonit krooni kahjumit, kirjutab Sakala. Aasta lõpuks võib kahjum paisuda 2,5 miljoni kroonini.
Seaduse järgi peab riik tagama, et firma saaks dotatsiooni abil kulud tuludega kaetud.
Reservi pole
Lahendust on tekkinud olukorrale keeruline leida. Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Kortsu sõnul on esimene käik küsida majandusministeeriumilt dotatsiooniraha juurde. «Endal meil reservi pole, need summad olime sunnitud juba talvel kütuse järsu kallinemise tõttu välja maksma,» selgitas ta.
Kui ministeeriumilt tuleb lisaraha soovile eitav vastus, peab maavalitsus leidma teisi lahendusi.
Vallad pole nõus toetama
Üks võimalus oleks pöörduda omavalitsuste poole, et vallad ja linnad leiaksid puuduva raha ning aitaksid busse töös hoida. Mitu omavalitsusjuhti on sellisele ideele aga kindlalt vastu.
«Üks tee on veel,» teatas Tarvastu vallavanem Alar Karu. «Bussifirma peab oma kulud üle vaatama ja leidma sealt võimalusi kokku hoida.»
Karu sõnul korraldas Tarvastu vald alles hiljuti võistluse, et leida bussifirma, kes hakkaks valla lapsi kooli ja koju vedama. Et kõik lapsed kooli pääseksid, oli vaja kolme liini kolme bussiga. «Mulgi Reiside pakkumine oli seejuures kallim kui kohaliku pisikese firma oma,» meenutas ta.
Sellega, et vallad võiksid hakata maakonnas busside liikumist toetama, pole Karu nõus. «See pole mõeldav,» kinnitas ta. Karu sõnul peab Tarvastu vald niigi üleval õpilasliine ja riigi kohustust endale võtta ei kavatse.
Tõnis Kortsu jutu järgi osa omavalitsusi juba toetab maakonnaliine. «Kevadel tekkis oht, et septembrist ei saa enam jätkata mõni buss, mis õpilasi kooli veab,» rääkis ta. «Siis otsustas mõni omavalitsus toetust anda, et bussid sõitmist jätkaksid.»
Bussiliinide vähendamisest Tõnis Korts veel rääkima ei soostu, nimetades seda viimaseks võimalikuks lahenduseks. «Me oleme Viljandimaa bussiliine pidevalt optimeerinud,» ütles ta ja kinnitas, et tegemist on olnud just nimelt optimeerimise, mitte vähendamisega.
Seitsme aasta jooksul on Viljandi liinivõrku küll tihti korrastatud, ent liinikilomeetrid, mille järgi bussifirmadega lepinguid sõlmitakse, on vähenenud 3,7 protsenti ehk 2 770 000 kilomeetrilt 2 667 700 kilomeetrile.
Devori Reisid pole abi küsinud
Viljandimaal veab lisaks Mulgi Reisidele sõitjaid ka aktsiaselts Devori Reisid, mille juhataja Margo Järvekülg pole maavalitsuselt toetust juurde küsinud ega kavatse seda ka teha. «Ühistransporditeenuse pakkumine on vabatahtlik tegevus ja kui midagi ei meeldi, on võimalik kuuekuise etteteatamisega lepingust taganeda,» teatas Devori Reiside juht.
Maavalitsuselt lisaraha taotlemist ei pidanud Järvekülg mõistlikuks. «Tal pole seda raha ja riigilt ei saa samuti midagi juurde,» oli mees veendunud. «Ennekõike tuleks mõelda, mis saab järgmisel aastal.»
Maavalitsuse senise tööga on Järvekülg rahul. «Ma õnnitlen siiralt Viljandimaa elanikke selle puhul, et siin on nii tubli maavanem nagu Kalle Küttis, ja tunnen kaasa saarlastele, kelle liinivõrk täiesti ära lõhuti,» lausus ta.
Saaremaal kerkis liinikilomeetri hind sedavõrd kõrgele, et paljud bussiliinid lõpetasid tegevuse.
BUSSID
Viljandimaal veavad riikliku dotatsiooni abil inimesi Mulgi Reisid ja Devori Reisid.
• Riigilt saavad ettevõtted toetust 16,4 miljonit krooni.
• Prognoositav piletitulu on 19 miljonit krooni.
Allikas: maavalitsus
SELGITUS
Madis Lepp,
Mulgi Reiside juhataja
Seni pole me dotatsiooni suurendamise kohta vastust saanud. Kui see peaks olema negatiivne, tuleb murele muid lahendusi otsida. Võib liinivõrku kokku tõmmata või pileti hinda tõsta. Meil on ka õigus kolme kuu pikkuse etteteatamise järel leping lõpetada.
Ma väga loodan, et need negatiivsed variandid ei saa teoks.
Kindlasti tuleb meil oma kulud üle vaadata, aga oleme seda kolme aasta jooksul palju kordi teinud ja enam pole eriti midagi vaadata. Edasised kärped hakkavad ohustama kvaliteeti ja sõitjate ohutust.