:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
Eesti maismaapiirile selle kümnendi alguses elektrooniliste valveseadmete paigaldamise järel kasvas hüppeliselt ebaseaduslikult piiriületamiselt tabatud inimeste arv.
Valveseadmed aitasid kasvatada tabatud piiririkkujate hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirivalvurid pidasid 2010. aastal Eesti-Vene piiril kinni 162 ebaseaduslikku piiriületajat, pärast seda on igal aastal nende hulk oluliselt suurenenud. 2011. aastal pidasid politsei- ja piirivalveameti ametnikud idapiiril kinni 327, 2012. aastal 326, 2013. aastal 383 ja tänavu kümne kuuga 236 ebaseaduslikku piiriületajat.
Kõik ebaseaduslikud piiriületajad ei ole siiski kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad salaja üle piiri Euroopa Liitu pääseda, osa neist on salakaubavedajad ja suur osa satub üle piiri metsas seenel olles või kalastades.
Samas on valveseadmete paigaldamise järel märkimisväärselt kasvanud ka registreeritud kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku rände juhtumid. Kui 2010. aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet selliseid juhtumeid 74, siis 2011. aastal 99, 2012. aastal 169, 2013.aastal 177 ning tänavu kümne kuuga 111.
Piirivalvemajor Ago Tikk ütles, et piirile viimastel aastatel paigaldatud valveseadmed võimaldavad saada parema ülevaate piirilõigus toimuvast, mida kinnitab suurem registreeritud ebaseaduslike piiriületuste või katsete arv nendes piirilõikudes, kus varem valveseadmed puudusid.
«Valveseadmete eelis tuleb eelkõige ilmsiks raskemates ilmastikutingimustes, halva nähtavuse või läbitavusega alade puhul ning reageerimiseks kaugemate kohtade katmisel. Valveseade ei asenda samas inimest, kuna saadud signaalile ja märgile tuleb ka reageerida,» rääkis Tikk.
Valveseadmed on sageli asendamatud olukordades, kus maastiku geograafiliste eripärade, ilmastikuolude või ajafaktori tõttu on võimalikud piiriületusele viitavad füüsilised märgid inimsilmale loetamatud või koerale haistmatud. Siiski ei ole seadmete paigaldamine ja sellega saadud parem ülevaade ainus põhjus ebaseaduslike piiriületuste kasvu või kahanemise põhjendamisel.
Tänaseni moodustavad valdava osa ebaseaduslike piiriületustest kalapüügi, olme- või puhketegevuse käigus aset leidvad rikkumised, mille esinemise hulga ja sageduse põhjuste puhul on määravaks mitmed teised ja sageli piirivalvest mittesõltuvad tegurid.
«Lühidalt võiks loetelu sisaldada navigatsiooniseadmete või navigeerimisoskuste puudumist, oskamatust määrata oma asukohta või lihtsalt huligaansust. Samuti on oluline osa ka aastaaegadest sõltuvatel ilmastiku iseärasustel. On täiesti mõistetav, et kui navigatsiooniperiood või jää ning lumikatte periood on liiga lühike või puudub, siis pole ka võimalikel rikkujatel võimalust tegu korda saata. Olgu nendeks siis jääpüüki harrastavad kalamehed või mootorsaani kasutavad salakaubavedajad,» rääkis Tikk.
Ebaseadusliku rände eesmärgil toime pandud ebaseadusliku piiriületuste osakaal moodustab sõltuvalt aastast 5-30 protsenti.
«Ebaseaduslikule rändele avaldab mõju meie asetumine põhilistel rändeteekondade läheduses, transiidivõimalus sihtriikidesse, tagasisaatmise võimalikkus päritolu või transiitriiki, edasitoimetajate võrgustiku olemasolu ja palju teisi tegureid. Teatud päritoluriikide puhul on olemas ka väljakujunenud ebaseadusliku rände mooduse eelistatused ja mustrid. Nendele toetudes võib väga üldistatult öelda, et on päritoluriike, kelle esindajaid kohtab suurema tõenäosusega piiripunktide kaudu sisenemist üritades kui piiripunktide vahelisel alal soid või jõgesid läbides ebaseaduslikult piiri ületades,» lausus Tikk.