Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Pole enam naljakas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

«Tusk» oli Californias tegutseva soft-rock-bändi Fleetwood Mac kaheteistkümnes stuudioplaat ja valmis sai see 1979. aasta oktoobri keskpaiku. 35 aastat tagasi sel nädalal võttis see enda valdusesse Briti plaadimüügitabeli tipu.

USAs nii hästi ei läinud, laeks jäi neljas koht. Asjaolusid arvestades oli see tegelikult nende kolmas plaat. Bänd oli selles mõttes kummaline, et läbis enne päriselt suureks maailmalavade artistiks saamist mitu faasi ja koosseisu, mille ankruks oli küll alati bändi asutajaliige, trummar Mick Fleetwood. Kolmas plaat oli see nende tänaseni vahelduva eduga koos mängivale rivistusele – Stevie Nicks, Lindsay Buckingham, Christine Mc.Vie, John Mc.Vie ja juba mainitud Mick Fleetwood.

Kujutleme nüüd natuke ette olukorda, milles bänd oli, kui nad hakkasid salvestama plaati «Tusk». Nende eelmine album «Rumours» (1977) oli massiivselt edukas – see on müünud tänaseks 40 miljonit koopiat ja asub sellega kõigi aegade müügitabelis kohal number 6. 70ndate lõpu California soft-rock-skeene oli sel ajal absoluutne muusikamaailma rahamahuti, mille käive, ütleme nii, oli maailma suurim. Et kogu olukorda näitlikustada, võiks käiku lasta taigna kujundi. Tohutu suures anumas keerleb tohutu hulk raha, bändid ning muidugi ka muu industri, piima asemel kallatakse sinna patta pidevalt kokaiini. Masin aina hekseldab, tainas aina kerkib. Me võime kõike teha, annab iga signaal meile märku.

Tagasi üles