Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Spordirahva jututoas kõlas vaid paar huvitavat mõtet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kultuuriminister Urve Tiiduse tervitusele järgnes Eesti Spordi Kongressil hulk ettekandeid, kuid vähe uusi mõtteid.
Kultuuriminister Urve Tiiduse tervitusele järgnes Eesti Spordi Kongressil hulk ettekandeid, kuid vähe uusi mõtteid. Foto: Jaanus Lensment

Need inimesed, kellel olid eile Paides toimunud Eesti Spordi Kongressiga seoses suured ootused, ei saanud sealt midagi. Ühtegi kõlavat otsust vastu ei võetud ning põletavatele probleemidele lahendusi ei pakutud. Ilmselt polnudki see iga nelja aasta tagant toimuva ürituse eesmärk.

Kuni kongressil pole selget jõudu – ilmselt ei hakkagi seda kunagi olema –, jääbki see pelgalt kõnekoosolekuks. Tõsi, nii mõnestki teemakäsitlusest võis leida huvitavaid detaile, kuid nende seos kongressi peateemaga – Eesti spordipoliitika põhialustega 2030. aastani – jäi napiks. Tore oli küll kokku saada ja pisut rääkida, kuid reaalselt spordiklubi juhtiv inimene või treeneritöö tegija peab jätkama sama targalt kui varem ning ikkagi ise oma mõistuse järgi talitama.

Üks Eesti spordipoliitika põhialuste koostamise töögrupi juhte Toomas Tõnise tegi kohe selgeks, et spordi tarbeks raha leidmisest või juurdeandmisest juttu ei tule. Kogu tulevikunägemus on pigem filosoofiline alustekst, mille järgi hakatakse koostama lähituleviku tegevuskava.

Tagasi üles