Tallinna vene eliitkoolid taotlevad taas venekeelset gümnaasiumiõpet

Tallinna Linnamäe Vene lütseum on üks viiest koolist, mis soovib gümnaasiumis vene õppekeelt kasutada. Foto: Priit Simson

Tallinna linnavolikogu otsustas täna esitada Vabariigi valitsusele taotluse lubada viies gümnaasiumis kasutada õppekeelena vene keelt.

Vene keelt taotlevad õppekeeleks Haabersti Vene gümnaasium, Kesklinna Vene gümnaasium, Mustjõe gümnaasium, Linnamäe Vene lütseum ja Tõnismäe reaalkool. Neist neli on sisuliselt eliitkoolid, vaid Mustjõe gümnaasium ei saa eriti tugevate õpitulemustega kiidelda.

«Huvitav on ka fakt, et taotlused põhinevad koolide hoolekogude koosolekute otsustel, mis võeti vastu 28. augustil 2013, 30. septembril 2013, 17. jaanuaril 2014, 30. jaanuaril 2014 ja 28. mail 2014. Seega on mõni taotlus juba üle aasta vana,» märkis volikogu istungil sotsiaaldemokraat Anto Liivat.

Ka ei hiilga hoolekogude otsused erilise sisukusega. Mingeid sisulisi põhjendusi erisuse tegemiseks ei esitata – põhiliseks argumendiks on lapsevanemate tungiv soov, et lapsi  õpetataks vene keeles. Kolm kooli ütlevad lihtsalt, et tahavad õpetada vene keeles, aga ei täpsusta, mis proportsioon peaks nõutavat 60/40 asendama. Haabersti Vene gümnaasium taotleb küll 60/40 proportsiooni, aga ümberpööratult ehk 60 protsenti õpet vene ja 40 protsenti eesti keeles. Mustjõe gümnaasium taotleb 50/50 ehk kakskeelset õpet.

Eelnõu ette kandnud abilinnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et kõik mainitud koolide õpilased tahavad eesti keelt õppida, kuid tahavad teha seda eesti keele, mitte matemaatika või füüsika tunnis.

Reformierakonna fraktsiooni liige Ivi Eenmaa nimetas eelnõu lastega manipuleerimiseks ja ütles, et Keskerakonna poolt niisuguse eelnõu esitamine kolm kuud enne valimisi on lihtsalt ebaväärikas.

Reformierakondlane Ain Seppik tõdes, et reeglina ilmuvad sellised eelnõud alati enne valimisi ning praegu proovib Keskerakond lihtsalt sotsiaaldemokraadist haridusministri Jevgeni Ossinovski vastupidavust. «Praegu realiseeritakse selle eelnõuga ainult oma lühiajalisi ja lühinägelikke poliitilisi huve. Ühiskonna lõhestamine keele alusel on eriti praeguses poliitilises olukorras väga ohtlik tegevus,» lausus Seppik.

Ettearvatult võeti eelnõu Keskerakonna häältega vastu.