Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kas vabatahtlik tegevus sünnib riigi suutmatusest?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vabatahtlike merepäästjate õppus Reval merekoolis.
Vabatahtlike merepäästjate õppus Reval merekoolis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kas vabatahtlikud võtavad kohaliku elu korraldamise enda kätte seepärast, et riik ei saa nende töödega hakkama, arutleti täna riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni arutelul. 

Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm leidis, et  Reformierakonnal on suur panus selles, et Eestis kodanikuühiskond järjest rohkem pead tõstab: «Sest mida vähem riiki, seda rohkem kodanikuühiskonda. Kui riik ei saa hakkama, tulevad appi kodanikuühendused. Siin on paar näidet, et kui päästeametid suletakse, siis tulevad appi abikomandod. Kui politseinikke ei jätku, tulevad appi abipolitseinikud.»

Siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) polnud sellega nõus. «Riik, see olemegi me kõik üheskoos. Ja me eelkõige üheskoos vastutame oma turvalisuse ja oma vara säilimise eest,» lausus ta ning võrdles, et suuremal osal Kesk-Euroopast kasutataksegi päästeteenistuse osutamisel ainult vabatahtlike pritsimeeste seltse.

«Mina usun, et vabaühendused saavad oma ülesannete täitmiseks kokku vabatahtlikult,» märkis ta. «Kui inimesed tunnevad, et oma kodukandi turvaliseks muutmiseks on põhjust ühineda ja jõud ühendada, siis seda tehakse. Kui ei, on alati võimalik näidata näpuga riigi poole ja öelda, miks te ei tee. Mina eelistan valikut, et kui on võimalik ise teha, siis teha ise oma vara kaitsmiseks midagi ja mitte näidata kogu aeg riigi peale.»

Riigikogu liige Jüri Morozov (SDE) arutles aga selle üle, et kodanikuühendusi riigieelarvest rahastades minetavad need ühendused valitsust survestava rolli. «Kuidas te hindate, kas kaasaegses demokraatias sellised suundumused on demokraatiat tugevdavad või nõrgendavad?» küsis ta. Ka tema hinnangul on enamik kodanikuühendusi rakendatud täitma neid ülesandeid, mida valitsus ei suuda või ei taha täita.

Pevkur polnud sellise vastandumisega nõus, samuti ei näinud ta sõltuvussuhet või ühingute survestamist seoses riigieelarvest raha eraldatamisega. Samas on rahastamise alused üpris erinevad: «Kui riigieelarvest Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile eraldatavad rahasummad, mis lähevad edasi vabaühendustele, on üks pool, siis teine pool on needsamad vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad, kellel on selge leping ja kellele on antud ka teatud õigused avaliku võimu poolt teatud tegevusi ellu viia,» kirjeldas ta.

Tagasi üles